Pühendatud Karitile!

Minu tibule!

"Loota tähendab riskida pettumisega. Ent riskima peab, sest elu suurim risk on mitte millegagi riskida. Kes millegagi ei riski ei tee midagi, ei näe midagi, tal ei ole midagi ja ta ise ei ole midagi. Ta on võimetu õppima, tundma, muutuma, kasvama, armastama ja elama."



Igal juhul olen mina nüüd tallinlane ja sina tartlane, vähemalt mingiks ajaks.
Tean, et peame vastu, kuigi raskusi saab olema. Hoia sina mind ka oma südame süles nagu mina sindki. :)


Sinu musi.

Raamatu kokkuvõte: "Richard Branson, losing my virginity, the autobiography"

Nr. 1 rahvusvaheline bestseller ja vägevate ajakirjandusväljaannete, kriitikute kiitvad kommentaarid. Uhke baas, millelt hakata raamatut lugema. Loomulikult kõrgendatud ootustega. Raamat ise ei valmistanud minu rõõmuks pettumust, kuigi pisut imelik oli lugeda 550 leheküljelist autobiograafiat, oleks ehk võinud sada lehekülge õhem olla. Raamat põhineb tema enda "mustadel päevaraamatutel." Täiesti uskumatult detailne, paljastav ning endast mitte lahti lasta tahtev raamat. Eelnevalt nii palju kui Rickyst kuulnud olen, on ta tundunud värvikirev mees, aga et nii suure koloriidiga tegelane, ei oleks uskunudki. Usun, et ta võiks vabalt kaasa räppida Chalice`i sõnu:"maakera ongi mu padrun," tundmata valehäbi lausumaks nii suuri sõnu.

Ma ei oskagi nagu rääkida tema suurtest rahalistest võitudest, kuigi need on hämmastavad. Oma esimese firma Virgin Musicu, millest kõik sai alguse, müüs ta olude sunnil maha Miljardi naelsterlingiga. Sellist summat annab alahinnata ning see kostab nii mõndagi tema äriliste saavutuste kohalt. Aga tema eraelus saavutatu on see, mis hämmastab. Mõned näited ehk: Ta maandus õhupalliga üle atlandi lennates öösel ihuüksi keset atlandi ookeanit ja oli sunnitud ootama päästjaid. Talle pakuti uudse lennumasina panti, ta testis seda, lendas sellega, ning hädavaevu jäi ellu. Pärast teda lendas lennukiga ka selle lennumasina väljatöötaja ning suri koheselt. Kord tormisel merel Neitsi saarte lähedal puhates arvas ta oma naisega, et kaluripaat milles nad olid ei ela tekkinud tormi üle, ujusid tormi kiuste 2 miili rannale. See kaluripaat uppus ja kõik seal olnud 5 inimest (kellega nad enne koos olid) uppusid. Kord sõitis ta taksoga, imelikul kombel palus taksojuht teda oma kodust läbi, et teda oma emale tutvustada ja andis oma lindi kuulamiseks. Selle asemel, et keelduda kuna ta oli koosolekule hilinemas, ta nõustus. Hiljem kuulas ta seda kassetti ning seal kõlas "in the air tonight." Tänapäeval tunneme me, Virgini leival olevat taksojuhti kõik. See oli Phil Collins. Neid lugusid siit ramatust väljakistuna võikski jääda jutustama, kuid sellel pole mõtet, kel tekkis huvi, lugege. Mina kindlasti soovitan, 8/10st oleks mu hinnang. Hinnet toob alla minu jaoks liigne paksus, mis muutis psühholoogiliselt raamatu keskosa lugemise pisut raskeks.



Nagu kombeks viimasel ajal saanud, on ka seekord autori autogramm raamatu esilehel. Sedapuhku pühendatud mu vennale, kes raamatu Amazonist tellinud.

meedia no. 2

"God Grant Me The Serenity To Accept The Things I Cannot Change, The Courage To Change the Things I Can And The Wisdom To Know The Difference" raske

lihtsalt ilus meessoole vaadata :)

hakkan seda raamatut lugema just, suht huvitavalt tehtud pilt peaks mainima :P

meeldiv lugu ja ilmekas video ;)

ja me mõtlesime, et meie poliitikud ei hiilga :/

me kõik kasutame orkutit eks, mind see leht küll pigem kurvastab, kuid et teisel seal tuju heaks teha või päike pilve tagant välja tuua :(

Ma ei mõista, mida nad uhkustavad, et mobladega tehtud. Kas siis prof. kaameratega poleks parem? :O

arvatavasti see uus plaat tuleb hea ;p

no ei saa üle ja ümber :D hea video on

USA koondise stiilinäide Fiba americalt. ...

Maailma parimad asjad on meile tasuta! vol. 2

Tegelikult tahtsin ka viimast postitust kirjutades rääkida, miks ma nii arvan, kuid nüüd on pisut rohkem aega. Viimased päevad on nimelt väga kiired olnud. Eestimaa on üsna tahtmatult ja mitte plaanitult nr. kaheksaks sõidetud :P



Ühesõnaga, miks see teada tuntud fakt mu pähe tõusis. Peale õdusat õhtut Tartus, läksime Karitiga tema maja juurde. Saatsin ta koju. Äkki kuulsime vaarikate vahelt tasast kõrbistamist. Lähemal uurimisel selgus, et meie krõbistaja oli väike armas siil. Me hakkasime juhusest kinni ja tõime talle piima. Siis koju rattaga pedaalides ma sain aru, et see tegi mind kuidagi rõõmsaks. Viimase aasta jooksul olen õppinud hindama kõike, mis elab ja hingab. Selle asemel, et kärbest paaniliselt ja frustreerunult seirata ja hävitada püüdae ma teen akna lahti ja keeran tuled maha, ning lasen tal eluga lahkuda. Üldiselt on siit üleskutse, mitte aint, et hoida mutukaid putukaid, vaid proovida rohkem nautida elus asju, mitte materiaalseid asju, vaid vastupidi lihtsaid asju ehk juhtumeid elust enesest. Juhtumeid, mida me tähelepänu pööramata ei märkakski.



Veel oli selle nö. ringreisi ajal Kariti ema sünnipäev. Tal on kombeks korraldada stiilipidu, sedapuhku mustlased. Ma just ei hiilga oma kostüümivalikuga vist :D

Eile... Käisime Peipsi ääres, külastasime tuttavaid. Igatahes oli meid kutsutud Kasepää külla, meie muidugi ei teadnud, et Peipsu ääres on 2 Kasepää küla ning põrutasime valesse. See aga oli suhteliselt uskumatu elamuse pakkunud küla. Terve küla, kõik müüvad sibulaid! Lisaks on tunne nagu oleksid tagasi jõudnud vene aega. Kõik elanikud tundusid venelased, autot veneaegsed, majad samuti. Imelisi kohti on meie tillukesel Eestimaal ikka! Tuttavate juures sai aga osaks huvitav kogemus, suitsusaun, kes ei ole proovinud, saab minult soojad soovitused. Suitsusauna leil on teistmoodi. Ta on teistmoodi nii, et ta tungib su sisse, jahtud maha tükk aega kauem, kui tavalisest soomesaunast tulles.

Hilisõhtul sõitsime tagasi Mustvee-Jõgeva-Põltsamaa-Vilajndi kaudu Võistesse. Hiline sõit ja korjused tee ääres viisid mõtted tahtmatult metsloomadele. Ning õnnetus oli ka üsna lähedal tulema. Pimedas, äkki ei kuskilt hüppas teele üks vast paarisaja kilone täis elujõus metssiga, ehtne kult. Sellest mõttes, et thank god, ta jõudsid nii pool meetrit meie eest läbi hüpata!

Ma ise tunnen, et mu kirjutised on kui nõrgad päevakirjeldused, proovin edaspidi kirjutada siia mõistlikumal ajal, siis ehk tuleb ka pisut akadeemilisemat või isiklikumat mõttelaadi väljendust pakkuvam postitus välja.

Aga seekord siiski nõnda. Und head parimat, mu sõbrad!

Parimad asjad siin maailmas on meile tasuta!

Ära kurvasta selle üle, et koosoldud aeg on läbi. Ole õnnelik selle üle, et see on olnud!


Õnne ootamine, on samuti õnn!

Kõigile, kes praegu midagi ootavad, kedagi igatsevad!

15 august!

Ma olen Võistes, minu suvila või suvekodu või midagi. Me paneme siia õuele 2 sellist kämping tüüpi maja püsti ja täna tegime siis postipuuriga augud ja panime isaga postid sisse. Sinna sisse läheb segu, millele siis maja ehitatakse. Asi ise pani mind mõtlema sellele, et kuidas vanasti inimesed viicisid ehitada. Kui juba tänapäevaseid tehnoloogilisi võtteid kasutades viskab see nii kiiresti kopa ette...

umbes 5000 ja peale aastat tagasi otsustasid inimesed ehitada midagi sellist: :P



Ma ütlen ausalt ma olen oma väiksest töötegemisestki juba vaimselt ja füüsiliselt sodi, et palju respekti kõikidele kes praegugi rügavad kuskil! ! !

Mh, teate kui hea on kui istud õhtul maha ja vaatan spordiuudiseid ETV-st ning kui suur on siis pettumus kui korvpalli kohta ei ole ühtegi uudist (N) :D

Sügis tulnud, sõbrad läinud!

Martin, Karol ja Madleen läksid/lähevad kõik ära. Vastavalt Taani, Rootsi ja Austriasse. Kõige rohkem on muidugi kahju Karolist, kes kolibki sinna isa juurde.
Nüüd ma vb tean, mis tunne võis olla mu sõpradel kui ma Tartusse eelmine aasta tulin. Aga kõik lähevad ära just eesmärgiga areneda, siis Ma tean, et varsti me jälle lähme martiniga rattaga sõitma nagu siis kui olime 4-5 aastased jõmpsikad ja Karoliga kossu ja madleeniga niisama räägime juttu. Siis aga juba hoopis arenenumate ja parematena :D Nii et kõike head ja paremat!

esimene raamatu kokkuvõte!

Mmm... mainisin ennast iseloomustades ka, et olen suur eluloo raamatute fänn. Olen lugenud nii mõnegi sportlase, ärimehe, poliitiku jne elulugusid.

Äsja, lõpetasin maailma kõige suurema mehe, Jay Cutleri, osaliselt biograafia, kuid samas siiski näpunäiteid jagava teose. Sinna otsa vaatasin veel tema uue DVD "one step closer." See kõik kokku veenis mind veelkord selles, et ma ei taha mingil juhul midagi taolist, et juhtuks minuga. See inimene on lihtsalt Liiiiiiiga suur, kasutamata ülerõhutamiseks liiga paljusid i-sid.
Ometi sisaldas raamat vägagi palju kasulike näpunäiteid, kuidas treenida, vajalikku infot toitumise kohta. Täpselt seda mida oligi vaja ja oodata sellest raamatust.

Suurim tarkusetera minu jaoks oli see: Kui enne jõusaali minekut endal kõht täis süüa ja arvata, et jõusaalis on jaksu kui lõvil, on tulemus läbikukkumine. See millised on sinu tulemused jõusaalis täna. sõltuvad sellest, mida sa sööd eelmisel päeval.

Saalitreeningu poolt oli palju infot, kuidas harjutusi täpselt teha, mida tuleks vältida, mida rohkem sisse tuua. Soovituslik on Jay arvates süsteem 2 päeva saalis, 1 päeva vaba, et ei tekiks ülekoormust. Samuti oluline, et mitte end üle kurnata.


Raamatu tellis, treeningpartner Mark, kellele ka nimeline pühendus raamatus.

Kokkuvõttes, raamat eelkõige neile kel huvi fitnessi või raskema juhtumi puhul kulturismi vastu! Mina korvpalluri ja niisama loruna sain aga ometi oma ajuraasukesele lisasagaraid ja tarkuseteri juurde.

Järgmised raamatud: Richard Bransoni elulugu, tõde ja õigus 3, Harry potter ja segavereline prints.

Meedia

Mõned videod... Mõni naljakas, mõni mitte...

all star tants
suht okei laul
mu uute papude reklaam
some people wish it would happen, but some make it happen. It`s time to takeover! selle reklaami motiiv, mõjus mulle kuidagi!
midagi järgi tegemiseks
no mis sa kostad
Lihtsalt stiilne muusikavideo (minu standardite järgi)
lugu
Linkin park what I`ve done

Suvi

Kuna ma selle Blogi, tegin endale augusti keskpaigas on kogu mu suvine tegevus jäänud minevikku. Kirjutan mis juba tehtud, mis meenub.
Aga olevikust mineviku poole, sest nii on kergem. :D

Näiteks, eile käisin ma Eesti- Makedoonia mängu vaatamas Olaviga. Mul on isegi üks võimas asjakohane fotosüüdistus pakkuda. Otsige rohelises pluusis poissi publikust Siin on box score. Minu arvamus, et Myyr ja Tein olid tasemel, Kangur samuti.

Siis mingil suvehetkel sai tehtud otsus, et see aasta tuleb jõusaalis vihtuda korralikult. Koostöö toimub Margiga, kellega sai kunagi ka koos alustatud seda teed. Meid kasvatab ja teenindab Trummi jõusaal. Ning selline nääpsuke olen ma kava alustades. Loodetavasti tuleb sellest projektist palju head.






Nii uskumatu kui see ka pole siis jõudsin ma ainult ühele ametlikule korvpalliturniirile. See oli kolmas and1 5on5, võistkond oli Ei, Emotsioon. Üsna tore oli hoolimata faktist, et ei saanud alagrupist edasi. Mängimise kõrvalt harjutasin kätt ka kohtunikuna
3on3 turniiridel. Punase pluusi, valgete dressidega


19-21 juuli olin Allika laagris. Seal oli hästi vahva. Ujumine, saun, piisavalt mõtteainelist juttu. Lisana üks pilt jalgpalli lahingust kohalikega, 2-3 kaotasime. Siiski positiivne isiklik noot, meie 2 väravat kirjutasin oma nimele.

Vahepeal ma käisin musi(Kariti), Kadi, Olaviga suvel kohustuslikku, Pärnu puhkust, läbi viimas. Väga lahe oli! Kokkasime ise, käisime rannas,klubis, nautisime niisama olemise võlusid.


31.08 Selle suve kontserdielamus. 50 Cent. Tagasihoidlik kontsert, kindlasti mitte tagasihoidlikud elamused. Lauluväljakul elasime Kikuga kaasa megastaari üllatavalt palju ennast mängu panevasse showsse. Ei oleks uskunud et ta esitab kõik oma vähegi kõneainet pakkunud lood, kuid nõnda see läks. Eriti meeldiv oli see, et temaga oli kaasas Tony Yayo kelle staaristaatus ei jää palju fiftyle endale alla. Väga meeldis! 50 cent - straight to the bank koos oma yayo hah, ha-hahaha-haaga on minu jaoks teema praegu.pilt tehtud Tallinnas, Motel Paradise poes



Üks tore õhtu oli veel Kikuga tema maal, siis oli jaanipäev. Me pildistasime hästi palju, nautisime kvaliteet seltskonda (üksteist). Suur lõke oli ka muidugi nagu ikka peab. Nii kehva, kui selle pildi kvaliteet ka poleks, on see üks õnnelik pilt :)


Suvi algas mu jaoks see aasta Tartu Tamme gümnaasiumi 11B. klassi zooloogia praktikumiga. Teemaks putukad ja liblikad. Üldse ebalõbus ei olnud ;P sealt tuli uus sõimusõna nii mõnegi noore sõnavarasse: Madagaskari poolahv. Kui keegi oskab siis joonistage mulle üks selline.

Tegelt on suvel haigelt rohkem juhtunud, need asjad lihtsalt poppisid esimesena üles. Kui uued meenuvad uploadin seda posti. See juhtub, kindlasti!

Esimene sissekanne!

Tekitasin endale blogi. Et vahest pähe tulnud ideed ka kuskile pisut püsivamasse keskkonda säilitada ning oma tegemisi sõpradega jagada.


Üldandmed:
nimi: Mihkel Tammo
sünniaeg: 02.10.1988
Pikkus:187cm
kaal: 81kg
kontakt:
meil miku_t9@hotmail.com
telefon 52 45 357
perek. seis: vägagi hõivatud
hobid: korvpall, jalgpall, lauatennis, sulgpall, jõusaal,
trummid, lugemine, filmid, suhtlemine heade/omade inimestega,
päevitamine, kõige paremaga koos olemine, NBA
raamatud: biograafiad, Harry Potter saaga, Tõde ja õigus, Crisham "kättemaks," Videviku sari
Filmid:the simpsons movie; ocean`s 11, 12, 13; HP filmid; Coach Carter; 6th man; Twilight, Vicky Cristina Barcelona . . .

Ei tea mida veel, oleks vaja kirjutada, eks kõik muu minust koorub juba välja tulevastes postitustes.