Uus maailmakord

Viimasel ajal on mind väga tugevalt puudutanud paar laulu. mis väljendavad hästi minu arusaamist asjadest ja seda kui hukule määratud laevas me praegu sõidame. Lisan siia Soundcloudi koos sõnadega ilmselgelt, sest need ongi laulud mis räägivad loo. Loo murest ja loo tõest.



[Hook: Jason Evigan]
This world, my heart, my soul
Things that I don't know
The icicles they grow
They never let me go
Scars are left as proof
But tears they soak on through
Things I've done
My young
My unforgivable youth

[Verse 1]
With land on the horizon and passion in their eyes and
What they think are islands are much more in their size and
Bountiful and plentiful and resource to provide them
Supplies slim, morale once so heavily inside them
Now steadily declining
Return is not an option as necessity denies them
With this they choose to dive in
Now along the shore and so aware of their arriving
Are the children of this land prepared to share in their surviving
A pageantry of feathers stands his majesty with treasure
Not the material things of kings that could never last forever
But secrets of the spirit world and how to live in harmony together
Unbeknownst to him his head would be the first that they would sever
And stuck up on a pike up along the beach
Kept up as a warning to the rest to turn away from their beliefs
And so began it here. And for five hundred years
Torture, terror, fear 'til they nearly disappear

[Hook]
This world, my heart, my soul
Things that I don't know
The icicles they grow
They never let me go
Scars are left as proof
But tears they soak on through
Things I've done
My young
My unforgivable youth

[Verse 2]
Ways and means from the trade of human beings
A slave labor force provides wealth to the machine
And helps the new regime establish and expand
Using manifest destiny to siphon off the land
From native caretakers who can barely understand
How can land be owned by another man?
Warns, "One can not steal what was given as a gift;
Is the sky owned by birds and the rivers owned by fish?"
But the lesson went unheeded, for the sake of what's not needed
You kill but do not eat it
The excessive and elitists don't repair it when they leave it
The forests's were cleared, the factories were built
And all mistakes will be repeated
By your future generations doomed to pay for your mistreatments
Foolishness and flaws, greed and needs and disagreement
And then you rush to have the most, from the day you left your boats
You'll starve but never die in a world of hungry ghosts

[Hook]
This world, my heart, my soul
Things that I don't know
The icicles they grow
They never let me go
Scars are left as proof
But tears they soak on through
Things I've done
My young
My unforgivable youth

[Verse 3]
As archaeologists dig in the deserts of the east
A pit a hundred meters wide and a hundred meters deep
They discover ancient cars on even older streets
And a city well preserved and most likely at its peak
A culture so advanced, and by condition of the teeth
They can tell that they were civil, not barbaric in the least
A society at peace. With liberty and justice for all
Neatly carved in what seems to be a wall
They would doubt that there was any starvation at all
That they pretty much had the poverty problem all solved
From the sheer amount of paper, most likely used for trade
Everything's so organized. They had to be well behaved
Assumed they had clean energy, little to no enemies
Very honest leaders with overwhelming sympathies
Religions kinda complex. Kinda hard to figure out
And this must be the temple
This White House

[Hook]
This world, my heart, my soul
Things that I don't know
The icicles they grow
They never let me go
Scars are left as proof
But tears they soak on through
Things I've done
My young
My unforgivable youth



Don't look ahead, there's stormy weather
Another roadblock in our way
But if we go, we go together
Our hands are tied here if we stay

Oh, we set our dreams to carry us
In the middle where we were one
Now we push right past to find out
On how to win what they have lost

[Hook]
Oh ah, oh ah
We know now we won't go
Oh ah, oh ah
Our lives worth fighting for

So let them say we can't do better
Lay out the rules that we can't break
They wanna sit and watch you wither
Their legacy's too hard to take

Oh, we set our dreams to carry us
In the middle where we were one
Now we push right past to find out
On how to win what they have lost

[Hook]

In their heads, head in their beds
In their eyes it shows
When the beacon breaks for them
You ask and they don't know
Oh tell me then
I turn my back while the odds all stand beneath me
And they all said I was mislead
But now the odds all stand beneath me

[Hook]

Oh, we set our dreams to carry us
In the middle where we were one
Now we push right past to find out
On how to win what they have lost

[Hook]

You were wrong, let me here what you say
Now here we come, can't stop, nothing in the way
You were wrong, let me here what you say
Now here we come, can't stop, nothing in the way

Uus emotsioon

Eile keris end mu peas lahti idee kahest emotsioonist ja sellest, kuidas inimene pole suuteline korraga kahte erinevat emotsiooni läbi elama. Läbi elama võrdselt või mõjusalt, mitte nii, et üks kuskil kuklas vaikselt tiksub.

Mida enam ma sellele mõtlesin siis avastasin, et see on hea tööriist positiivsuse juurde. Hoia alati ligidal midagi, mis tekitab sinust hea tunde või positiivsuse ning vaigista oma vihased või kurvad hetked selle abil. Olgu selleks hea emotsiooni allikaks näiteks kõne kallimale, suhtlemine sõpradega, oma hobidega tegelemine või mõne vana pildialbumi vaatamine... Inimene ei oska välja vedada kahte domineerivat emotsiooni ning pigem on meil kombeks lasta mõjupositsioonile see, mis on ajaliselt hiljem juhtunud. Sellepärast räägimegi, kuidas meie elu on vahel emotional rollercoaster. 


Lisa see väike nipp oma emotsionaalse inteligentsi pagasisse ja lase sel oma elu positiivses suunas kallutada!

keha hing ja vaim

See oli kuskil keskkoolis, kui ma hakkasin mõtlema, jälgima enda ümber toimuvat ning inimesi toimetamas. Sellest ajast on praeguseks juba lugematu arv päevi õhtusse jõudnud ja laineid randa uhutud. Mida pole on loogika. Mida on, on saamatus, nõrkus ja tahtmatus.

Ma olen oma minapildi kujundamisel jõudnud järeldusele, et ilma tasakaaluta ei saa. Tasakaal peab valitsema keha-meele-vaimu vahel. Mitte ükski osa pole neist kolmest vähem ega rohkem tähtis. Nendest kolmest saab tervik, mis ühe võrdse osa puudumisel on praaktoode.

Keha - meie füüsiline mõõde. Ma fännan täielikult selle osa seaduspärasusi. Seda on kõige kergem arendada, sest allub täielikult seaduspärasustele. Selle teine hea omadus on mõõdetavus. Kui sa alustad treeninguid ning soovid saada võimalikult head aega näiteks 1000m jooksus, siis on väga tõenäoline et viiendal treeningul jooksed kiiremini kui esimesel. Seda võimaldab inimese kohastumusvõime. Keha peab allutama oma tahtele ning halvas füüsilises konditsioonis olek väljendab tegelikult väga ilmekalt inimese suutmatust enda eest hoolt kanda ja lugupidamatust iseenda vastu.

Meel - meelega on nii, et tegelikkuses on küllalt hõlpsalt võimalik vahet teha, kes on loll ja kes on tark. Väga hea indikaator on kuulamise ja rääkimise vahekord. Kuulates saad teada midagi, mida enne ei teadnud. Samas häirib mind väga tõsiselt meele puhul selle subjektiivsus. Keha puhul annab küllaltki must-valgelt määratleda inimese seisukorda, kuid meel kätkeb endas alati enamat kui välja laseb paista. Inimeste poolt loodud kunstlikud mõõdikud nagu testid ja eksamid ei oma tegelikult laiemas perspektiivis väärtust inimese meele toonuse hindamisel. Suurima töö saad siin enda kasuks ära teha tegeledes oma silmaringi laiendamise ja lahtiste silmade-kõrvadega ringi käimisega.

Hing - vahest kõige arusaamatum osa meist. Samas on selle mõju meile kahtlemata suurim. Oma spirituaalsust saab kogeda läbi emotsioonide. Emotsioonid on aga teerajajad meie kehale ja meelele. Hinges tunnetame ka oma tõekspidamisi ja põhimõtteid. Oh, et rohkematel inimestel oleks tarkust oma hinge eest hoolt kanda.

Inimeste suutmatus endaga hästi läbi saada ja olla iseenda peremees viib meid kõikide meie probleemideni. Terviku tasakaalu säilitamine on kõvasti olulisem kui surm ja maksud, ent paljude jaoks on tegemist tumeda maaga, samal ajal kui surma ja maksude peale on kõik kindlad.

See on teema mis vääriks raamatutepikkust käsitlemist... aga mine praegu peegli ette ja ole enda vastu aus. Võib-olla leiad, et oled balansist väljas.

Aeg ei peatu ja kellapendel lööb ikka keskpaika läbides äärest-äärde.

Päike

Sel aastal tuleb kevad visalt, aga ta tuleb Minu jaoks kaunimalt kui kunagi varem.

Pole raske hommikul tõustes ning õues ilusat sooja päiksepaistelist ilma moigates öelda: "Täna on ilus ilm!" Võrreldes eelmiste kevadetega ütlen ma sel aastal: "Täna on ilus ilm," ka siis kui hommikul tõustes õues koledat külma ja pilvist ilma näen. See suhtumine on andnud märkimisväärselt rohkem võimalusi end teostada ja kaotab ära vabandused olulise mitte tegemiseks.

Ei, see pole endale pettekujutelmade loomine, et õues on ikka ilus ilm. See on endale olukorra teadvustamine ning sellest lähtuvalt korrektuuride tegemine, et viia läbi see, mis oluline ja mis võimaldab jätkata teed ülesmäge.

Armasta oma ligimest nagu iseennast

Selle lause juured sirutuvad küll tagasi Piibli aegadesse, aga sellele ei ole eales pööratud küllaldaselt tähelepanu. Tänapäevases aina pingelisemas ja konkureerivamas Maailmas oleme me kõik justkui missioonil et pälvida isiklik heaolu. Kõik muu on sellekõrval hägustumas. See väike tekstijupp siin on sulle tähtis meeldetuletus sellest, et sa armastaksid oma lähedasi nagu iseennast.

Kui oled olukorras, et sul on isu, oletame liha- või jäätiseisu. Ilmselt ei ole sinu jaoks ülemäära tülikas minna poodi seda tooma. Kui aga sinu lähedane annab sulle teada samast ning palub, et sa talle seda poest tooksid, ning lisame veel vürtsi- sellel hetkel pole sul endal üldse selle järgi tahtmist, siis kas oled samasuguse innuga valmis seda tegema? See on küll ülelihtsustatud näide, ent võimaldab mõista puudujääki Armastuses. Pole raske pidada kinni kokkulepetest iseendaga ja täitsa iseenda soove ja ihasid. Mõtle täna, kuidas sina oma lähedasi armastad?

Käitu targalt:

• Armastamine (lisaks sellele, et käib kõhukaudu) väljendub tegudes. Sõnad muutuvad oluliseks ainult raskustes, mil neil on kinnitav mõju. Igapäevases argielus ei loe sõnad vaid loevad sinu teod.
• Anna armastuse definitsioonile ligimese vastu füüsiline mõõde. Kujuta ette, et sinu ja su kaaslase, lapse vanema vms vahel on füüsiline side ning proovi tunnetada tema reaktsioone oma tegudele. Kujuta ette, et te seisate kõrvuti ja olete kokku põimunud nähtamatute sidemetega ja seotud nende abil üheks füüsiliseks kehaks, mis võimaldab olla üks tunnetuskeskus.

Nende juhendite juures on veel üks tähtis asi. Ära arva, et halvad teod, haiget tegemine ja kokkulepetest mitte kinni pidamine ununevad kiiresti. Kui su elus tuleb neid asju tihti ette, siis sa ei armasta oma ligimest nagu ennast. Katsu täna ennast läbi. Milline on sinu seis sellel mängulaual, kus ühes otsas on suurelt sinu enda pilt ja teises sinu lähedas(t)e? Kui tunned puudujääke, ära karda oma väärtusi ümber prioritiseerida.

süütelukk

Olen viimasel ajal üsna rahul endaks olemisega, võib isegi õelda, et mulle meeldib olla Mina. Ma ei arva, et see tuleneks superego tekkimisest või mõnest muust müstilisest põhjusest vaid kasvanud eneseteadvusest ja prioritiseerimisest.

Andsin oma 23 aastase elu jooksul esimest ja võib-olla viimast korda uusaasta lubaduse: sel aastal ma ei söö magusat ning ei tarbi alkoholi mis oleks kangem kui vein. Lubadused iseenesest seotud minu eesmärkidega, mis kategooriates võiks paigutada sportliku saavutusvajaduse ja lähisuhete korrashoidmise kategooriaisse. Lubadused antud, tekkis ühtäkki vajadus endaga tehtud lepinguid kinni pidama hakata. Mõistsin kui lihtne on tegelikult loobuda "vähkkasvajatest," mis meie igaühe küljes paratamatult ripuvad. See võib-olla ükskõik mis, millest sa oled tahtnud vabaneda või mis on takistanud sul saavutada edu olulistes valdkondades. Kõik, mis Sa vajad on otsus ja tahtejõud. Olgu õeldud, et pean olulisemaks otsust kui tahtejõudu. Kui on tehtud kindel ja absoluutne otsus, siis see "allkirjastatud leping" iseendaga aitab läbi ka madalseisudest.

Miks ma aga räägin klizeest nagu uusaasta lubadus ja üldse endale tõotuste andmisest? Minul aitas see jõuda argielu vaatevinklist oluliste prioriteetideni. Kui piisab ühest antud lubadusest, et korrastada valdkond, mis on seni aastaid probleeme valmistanud, siis see on hea alge, et jõuda keerulisemate süsteemideni ning kujundada oma elu just selliseks nagu sa oled tahtnud. Minul aitasid need kaks lihtsat lubadust jõuda arusaamiseni, et tulemuste saavutamine ja sihtpunktidesse jõudmine, kus ma tahan end näha on lihtsam, kui ma olen seni arvanud. Olgu õeldud, et selle saavutamiseks on tähtis eneseaustus ja suutlikkus endaga hästi läbi saada ning tuleb kümne küünega kinni hoida endale seatud eesmärkidest.

*Mõnes mõttes on kergem kinni pidada lepingust, mille sa oled andnud iseendale, kuid samas, kuna puudub teine kontrolliv pool on sellest ka kergem loobuda.

Ma arvan, et see muutev ja parandav kogemus ei pea olema ilmtingimata loobumine nagu minul praegu. See võib olla seotud ka millegi alustamisega. Näiteks oled sa kaua aega soovinud hakata laulma kooris või minna poksi trenni (isiklikud näited), kuid leidnud alati põhjusi, miks praegu pole selleks parim aeg. Iseendaga lepingu sõlmimine võib väljenduda just selles, et sa ei lükka oma suuri soove tulevikku. Olles teinud esimese sammu millegi suunas, oleme ületanud lisaks koerale ka tegelikult juba koera saba. Kõik muu aitab sind siis juba lahtirulluval (punasel?!)vaibal parema iseendani.

Oluline kogu selle asja juures on veel kontrollida endas ja katsuda läbi, kas see on tõesti see, kuhu sa tahad liikuda, mida teha. Kui sa mõistad, et sul on seda vaja, et seda toetab ka sinu hing ja on tunda, et see võiks aktiviseerida sinu suutlikkusest ja potensiaalist rohkem ja viia sind edasi, siis anna tuld.

Pika ja mitte selgelt väljendatud jutu mõte on üks: käivitamine süütelukust on esimene ja kõige raskem samm ilusa teekonna alguses. Ära karda seda sammu teha ja ära karda loobuda asjadest, mille kasutuses sa veendunud oled.

kogemused vs rohelus

Kuna ma olen juba 23 aastane, siis tahes-tahtmata hakkan otsima õigustusi ja positiivseid põhjendusi sellele, et ma pole enam laps. Üks mõte, millele täna tulin puudutab elukogemust ja kuidas see mängib kaardid kätte vanemale kehale. Mäletan, et olles noor sai imetletud vanemaid (mitte ilmtingimata vanasid) inimesi. Näiteks spordisaalis, sest nad jaksasid rohkem või lugedes nende inimeste kohta kelle otsustest sõltus palju või sellepärast et nad lihtsalt olid suuremad ja oskasid end paremini väljendada või väljapeetumalt ja stiilipuhtamalt riietuda. Selliseid näiteid, kuidas olles teismeline sai imetletud vanemate inimeste voorusi on ilmselt veel ja veel. Olles aga ise saanud selleks nn. vanemaks inimeseks (peamiselt läbi ühiskonna võime võtta sind tõsiselt läbi vanuse sobivaks muutumisele ja teadmiste silmapiiri piisavale avardamisele), keda ma imetlesin olen avastanud ühe elukogemuses peituva suure eelis. Kui sa oled ise see, keda potentsiaalselt võiksid nooremad (loe: vähem kogenud) imetleda -või näiteks ülemus, olles ise ennem olnud alluv vms-, siis teadvusta endale, et sa oled kogenud ka seda imetleja poolt. Kasuta seda elukogemust ning ära unustada valgustada end teise poolega, kus sa kunagi seisid. Tuleta meelde seda aega, kui sa veel ei olnud nii tark, võimas ja ilus. See annab eelise ja võime näha olukordi terviklikumana.

Lisaks võiks ühiskonna tasandil sellise nähtuse tunnustamine panna peale eeskujulikkuse ja õigesti tegemise kohustuse, mis on minu arvates ainult hea.

Kutsun kõiki üles kasutama oma pead iga ülesande juures, mõtlema oma tegevusi läbi ning meenutama aega kui olid ise selles rollis, millele sa nüüd mõju avaldad või mida/keda sa tahad positiivselt suunata. Selline suhtumine toob positiivset resultaati ka iseendale.