Jõuluvana, olen olnud hea laps, palun too mulle...

nädal pildis ja tekstis!

Esmaspäev ja teisipäev möödusid kooli varjus täielikult... Mis veel andis lappida, sai lapitud. Ometi jäi piinlikult palju: matemaatika ja uuem eesti kirjandus veel võlga ja tarvis peale talvist värskendavat puhkust järgi vastata. Kolmapäev oli aga päev mil mõtlesime Atsiga, et metsa kõik muu, see on päev kui laeme pinge endalt maha. Lappasime koolist natukene varem ära, sättisime end kella poole neljaks bussijaama ja jäime ootele. Esimene asi, mida me nägime bussijaamas, seal pidanuks seisma Tartusse sõitev buss, oli Hummer 2. Väga hull! Rohekas, eest eriti stiilselt ära tehtud roostevaba ilukilp, kängururauad, tagaluugil olev tagavararatta valgustus, sinine dioodvalgustus, xenon tuled ja SUICIDE doors. Uskumatu, aga kui me nägime, kelle oma see auto on... Pff, farmi Gaabriel, siis me jäime nukralt bussiootele. Igatahes bussis tegime nalja, lugesime tervis+ ajakirja ja ootasime juba sündmuste algust. Tartus sadasime bussilt maha, käisime kaubamajas ja tõmbasime otse "Tsink plekk pange" sööma. Krõbe meekana, nuudlid erineva lihaga, kevadrullid ja Mojitod olid ilusti teemas. Siis mõtlesin, et minu Kiku on saadaval ja hakkasime jalutama... Siis helistas Karel ja kutsus enda juurde... Tulemus:



Enne tegime veel Tartu vanalinnas, mis on muidu kogu Eesti kõige klassitsistlikeim, pilte...
tulemus:

Suudlevad tudengid taustal ja raekoda ja puha.

Igatahes, Kareli juurest läksin vahepeal Kiku juurde, kus ta andis mulle jõulukingi, kella :) Nii armas. Ta oli ilus kaa ja kõik oli siis hea... Siis lammutasime Atsiga kluppi, kus tegime nalja nii, et ise ka ei uskunud. Meid kutsuti ka edasi, kuid pidime teatud dramaatiliste vahepeatustega siiski edasi jooksma, kolm minutit enne poole kuuese bussi väljumist olime bussijaamast ja ostsime piletid. Tegelt oli see Tartu-Tallinn ots minu, isegi kui üsna kogenud sõitja jaoks vägagi eriline. Kohe kui istusin bussi jäin magama ja ärkasin alles Tallinna bussijaamas. Vahepealne oli kui 1 sec. mu elust. Lahe...
Siis tuli neljapäev, läksime Atsi juurest läbi, saime fresh geari kätte (tossud ja pro vent särk) ja lendasime kooli. Koolis polnud ilmselt ei mina ega ka Ats mitte just kõige kirkamad kriidid kriidikarbis, kuid sellest polnud hullu, kuna oli "Jõulupäev." Töötubades lahendasin isegi ühe sudoku ära. Mis tegi päeva eriliseks ja huvitavaks oli korvpalliturniir, milles osalesid vilistlased vs. õpetajad vs. õpilased. Meile traditsiooniliselt teine koht vilistlaste järel ja õpetajate ees. Lahe on see, et pmtselt. on reaalselt koondise tasemel mehed vastas nagu Tanel Sokk, Indrek Reinbok ja Erkki Kivinukk... Oli lahe... Tulemus:
Reedel käisime Karoliga hommikul Kalamajas sokke ostmas, siis jätsime auto Kristiine keskuse parklasse ja põrutasime trolliga Kaarli kirikusse meie kooli jumalateenistus/kontserdile. Oli üsna südamlik ja jõulude tõelisele mõttele suunatud teenistus. Siis põksusime niisama. Käisime Kristiinaga ja Rioga Kakumäe rannas jalutamas...
tulemus:

Siis reede õhtu oli ka okei. Kaklesime küll pisut Karitiga ja juhtus see mu üleeelmine post, kuid kui see kõrvale jätta (mida on üsna raske teha) oli päris hea. Vaatasime Teele, Sirli, Kristiina, Martini ja Atsiga "Hot Rodi" Päris naljakas oli. Tore oli Martinit ka üle milleniumi näha, panime pinksilaua vanade aegade mälestuseks üles, hävitasime vanad vindid peale. tüdrukud õppisid trummi, vaatasime mtv-d jne... Pärast lendasime veel Atsi ja Teelega "Raua piljardisse"... Kuni uinusin ja ärkasin laupäeval kell 12:20.
Laupäev oli nii mõneski mõttes haavade lakkumise päev. Ärgates jutustasin Karitiga, olgu õeldud, et päeva lõpuks oleme me samas ummikseisus nagu omql... Siis isa tuli koju, asus süüdistama nagu tavaliselt jne... Igatahes sai nii mõnigi kaval asi ära korraldatud jne. Siis õhtul nüüd, läksime Andrese, Atsi, Ege, Eriku ja Marekuga jälle "Raua piljardisse" ja võib õelda, et see päästis päeva. Olenemata, et kuskile Kakumäele ei läinud, Priveesse ka mitte, oli hea õhtu.... :)
Kahjuks oma mäng no mitte, et muidu hea oleks, aga seekord oli Häving (märkasite, et suure tähega).... Sellegipoolest:
Tulemus:

Kui veel sisse tuua pärastine "Staabis" kogetu hõubode meeletult naljakas vestlusring, mille saatel me Ancu ja Atsiga munad märjaks naersime (silmamunad), oligi õhtu korda läinud.
Tegelt Homme võiks ka veel ilus päev tulla, Palun (A)

Jõulud tulge juba!

Hüvasti mu armas!

Mmmm... no, ma ei oska palju kirjutada, sest iga sõna teeb haiget. Õelda oleks miljon sõna, kuid tegelikult ei muuda asja mitte ükski neist, ka mitte kõige ilusam või sügavam mitte. Ma loodan, et tõeline ja sügav armastus on miski, mis on samuti kuidagi ületatav ja hääbuv. Igatahes need asjad, mida me nüüd, juba eraldi olles läbi oleme elanud ja kuidas üksteisele haiget tinud oleme peavad lõppema...

Fakt on, et me armastame üksteist ikka ja ei saa ilma teineteiseta hakkama, või siis ei saa hakkama nii, et oleme ja ei ole kaa... Nüüd on aeg proovida siis ilma, päriselt ilma. Äkki me ühel päeval kohtume taas kuskil ja Meie kord nii uskumatult hea olnud algus saab uue läike ja Me oleme koos? Jätan sellele imele oma südamesse ruumi...

Igatahes ma tean, et nüüd on nii... :(

Kõike head ja parimat sulle Karit, sest Sa ei vääri midagi muud, kui vaid parimat! (L)(K)

Kord, kui me kevadel olime päris pahasti tülis, siis ma pildistasin oma korteri aknast taevast ja mõtlesin, et kas selline on taevas õhtul mis jääb meie viimaseks? See oli sinu sünnipäeva õhtu.

28.05.2007

Imelik, aga ma käisin täna ka väljas ja pildistasin ka taevast. Täitsa ilma põhjuseta, nüüd siis tean miks.
Meie tegelikult viimane päev...

21.12.2007

Nüüd ma tean, miks taevas on nii ilus ja miks see just täna oli veel eriliselt kaunis. Seda ilmselt sellepärast, et kui on kõige valusamad, kurvemad, kohutavamad hetked, siis taevas tuleb oma ilu, kõikehõlmavuse ja kättesaamatusega ja leevendab natukenegi seda valu.

"Muutumised"

Selline raamat. Ma isegi ühe korra olen selle raamatu teemadel kirjutanud siia. labels oskused all. Sõber soovitas mulle sellist raamatut ja rääkis, et ta oli ülimasenduses pikalt ja see tõi tema elus päikese välja. Mina küll masenduses pole olnud, kuid otsustasin seda raamatut siiski lugeda. Alguses ehmatas mind raamatu paksus ära 370 lk, kuid kui nägin kuidas see raamat on vormistatud tundus see siiski kasulik kätte võtta.
Raamatu autorid on Esa Saarinen ja Kristi Lonka. Esimene neist on soome uudiste ankur ja kirjutab põhjanaabrite juures nii mõndagi lugemistväärivat, teine, naisterahvas, on hariduspsühholoog. Kui ma seda raamatut viru keskuse raamatupoest otsisin leidsin ma ta filosoofiliste raamatute osast.
See on raamat mis räägib inimese täiustumisest, eelkõige õppimisest, õpetamisest, elu sellistest nõmedatest tampidest ning tunnetest, hetkedes, emotsioonidest millest me pole võimelised oma igapäevaelus üle vaatama, sest me võtame neid loomulike ja iseeneslikena. Raamat ei anna otse lahendusi asjadele, kuid viitab vigadele ning soovitab otsida lahendusi. Mina hakkasin nii mõnelegi nii olulisele asjale elus teise pilguga vaatama. Näiteks õppimine, suhtumine teise inimese vaadetesse, vestlus, ühiskonnas oma rolli leidmine on vaid mõned mille osas raamat aitas mul korrektuure sisse seada. Mu õde, kes õpetab Tartu Ülikoolis rääkis samuti, et see on väärt raamat ning et ta käsitleb seda tihti ka oma loengutes. Igaljuhul, ma soovitaks lugeda seda raamatut.

Mõned lõigud raamatust:

Kaasaelamine pakub naudingut. See viib tähelepanu eemale iseendalt, juhatab teed väljapoole. Altrusim võib olla idealism, aga kokkuvõttes on see psühholoogia. Tasub olla ebaisekas, isekatelgi põhjustel

Milleks uurida merikarpe, mis muudavad liivatera pärliks?
Sest kannatused koguvad kibestust, kui selle takistamisele eraldi tähelepanu ei pöörata.
Saatuselöökide ümbertöötamise oskus ei parane ilma töötlemata.

tsitaat Michael Jordanilt:"Noored mängijad peaksid teadma ka seda, mis teeb neid õnnelikuks väljaspool mänguväljakut. Mis paneb päeva särama? Kardan, et enamik mängijatest ei saavuta eneseteadvust. Nad arvavad teadvat. Usuvad, et vastus on filmide vaatamine, ööklubid ja uus naine igal õhtul. Kui see teeb sind tõeliselt õnnelikuks, põled läbi, sest selline õnn põgeneb. Mis jääb sulle alles, kui see on olnud sinu elu keskpunkt õhtu õhtu järel? Sellistest asjadest üritan rääkida noortele mängijatele. - Võta hoogu maha. Naudi elu. Võta rahulikult. Ära muuda seda liiga keeruliseks.

Kannatikkus.
See tähendab võimet rahuldust ajutiselt edasi lükata tulevikus saadava suurema rahulduse nimel. Just nimelt kannatlikkuses on hoogu. Viies oma moemaja lõpliku läbimurdeni 1954. aastal oli Coco Chanel 71 aastane.

Fantaasitehnika tähendab, et inimene lõikab teadlikult kasu oma kujutlusvõimest. Arvestades, et kujutluspildid juhivad inimest niikuinii, on kahtlemata põhjust neid võimaluste piires teadlikult kujundada.
See, kes juba ette kujutleb oma läbikukkumist, kukub läbi palju suurema tõenäosusega kui inimene, kes detailselt kujutab ette oma edu. Kujutluspildid on nähtamatu jõuallikas, mille mehhanisme tuntakse veel väga pealiskaudselt. Nad töötavad varjuna inimese taga. Inimese fantaasiad juhivad tahes tahtmata tema tegutsemist, kogemusi ja reaktsioone. Kui istud järgmisel korral hambaarsti toolis, mõtle, millise hambaarsti juures sa arvad end õigupoolest olevat.

Elamine hetkes on täiskasvanu kasvamise raskemaid õppetunde. Vägisi tuleb tahtmine spikerdades klassikursus lõpuni vedada.
Võid arendada oma huumorimeelt, võid arendada oma oskust muuta tagasilöögid sillerdavaiks pärleiks, võid õppida ebaisekust ja kannatlikkust ja ennetamist, arendada kujutlusvõime suunamist. Ja ometi oled sa eemal, kuigi oled kohal.

Need olid lihtsalt mõned tsitaadis mis mulle meelde jäid. Raamatus olid häid mõtteid tegelikkuses võrratult rohkem. Ei tea kas mõni neist repliikidest teieniga ka jõudis?

Tartu

Mõtlesin just, et ma elasin 2006 31. augustist kuni 2007 viienda juulini Tartus. Ma pole tagasi tulles kordagi sellele ajale nii tagasi mõtelnud, et seda kuidagi enda jaoks kokku võtta. Paljud on küsinud kas kodus tagasi parem, kuidas seal oli jne. Tavaliselt piirduvad mu vastused küsimusest kõrvale hiilimisega, umbes et eks igal kohal omad +/- ja, et eks Tartus olid head ja Tallinnas on head. Tegelikkuses ei tea mis isegi, kus oli/on parem. Ma pole lihtsalt Tartus oldud aega enda jaoks lahti mõtestanudki.
Niisama kirjeldaksin natukene oma elu...
Esiteks, ma elasin Annemõisas mis on osa Annelinnast. Pakun, et Tallinaga võrdlust tuues kannataks kõrvutada Lasnamäega. Pmtselt magala.
Ma olen väga õnnelik, et sain elada üksi.
Minu tagasihoidlik korter:

























Mis seal oli: telekas, arvutinurk, kööginurk, vannituba (see oli kifta- kirju ja lahe), minu voodi, laud, 2 riietekappi. Üks hea praktiline konku oli ka, sinna sai palju asju ära pandud mida ei tahtnud teistele silma alla jätta. Lisaks hunnik mind iseloomustavat träni ja nodi.
Sinna ei jõudnud mu isa rohkem kui mind sinna kolima ja mind sealt ära kolima. Mu ema käis mul ühe korra Tartus külas kaa.
Aga hommikuti seal ärgata oli ikka hoopis midagi muud kui kodus. Esialgi oli minu kui ärahellitatud jõmpsika jaoks imelik, et pean hommikul ärgates ise endale midagi sooja süüa tegema nagu puder vms. Käisin tihti all ise oma pesu pesemas! :D Ise kuivatama jnejnejne... Hea on see, et majas oli ka garaaźi kasutamise võimalus, kus ma sain hoida oma rollerit. Sügisel oligi elu üsna roosiline. Hommikune ärkamine, kodus asjade kokkupanek ja muhedalt rolleriga üle Suure-Emajõe koolipoole. Õppisin Tartu aastal rohkem, kui üldse elus kokku ja ilmselt ei õpi ka see aasta nii palju. Selleks sundis ilmselt mind Kiku, ma tahaks teda selle eest tänada. (K)
Koolipäevad olid üldiselt üsna sisukad ja huvitavad. Hoopis midagi muud, kui võrrelda RaMiga. Klassikollektiiv samuti hoopis midagi muud. Kui läksin 10dast klassist ramist, siis seal valitses üldiselt konkurentne õhkkond. Tartus oli küll nõnda, et olid nö. lahedad ja mitte lahedad vb :D aga tegelt said kõik omavahel hästi läbi... Tunnid keerlesid tihti selle ümber, kes saab parema rebimisega hakkama, õpetajale ära pandud vms. See oli justkui leige tuulepuhang, mis andis mõista, et on väga erinevaid inimesi ja erinevaid kollektiive, kuigi Eesti on nii väike on siiski palju kinni meie ümbruskonnast ja kasvatusest. Eks oli igasugu ettevõtmisi millest vb ka kunagi pikemalt kirjutan, ei praegu.
Siis tekkisid mitmed eri sõpruskonnad ja sõbrad in them. Mõned, keda võiks parema, mõned halvemate sõnadega meeles pidada, kuid neist kõigist on jäänud mulle midagi.
Ma siiani mäletan millal läks olukord raskeks. Kui läks nii külmaks, et rolleriga ei olnud enam hea käia ja autojuhiload olid alles tegemisel. Siis läbisin ma igapäevaselt pikki jalgsimaid ja kasutasin ühistransporti. Ausalt öeldes, tagantjärgi igatsen ma seda aega siiani. Iga hommik pidin tõusma 6:30, et jõuda (õnneks läks buss kohe mu maja kõrvalt) 7:04 väljuvale bussile, äärmisel juhul 7:24... Hommikustes bussides sai nii mitmedki koolitükid ära õpitud ja oma pleier punaseks kuulatud ja lihtsalt tavalisi Tartu inimesi jälgitud. :) Ükskord sõitsin omql unise peaga vale bussiga kuskile teise linna otsa ja siis jalutasin rahulikult kooli kuna Tartu ei ole üldse suur. See kõik oli nii lahe. Buss nr 3-ga sõitsin ma tavaliselt kesklinna või veelgi tihedamini Kaare peatusesse, mis asub mu koolist umbes 500 meetri kaugusel. Selle asemel, et sealt kooli jalutada, läksin ma tavaliselt nr. 7 bussiga veel 2 peatust (Kungla to Suur Kaar), kust tuli peale Kiku, temaga sõitsime veel 2 peatust, et jalutada kooli või siis läksin tema peatuses maha ja jalutasime juba sealt koos kooli. See oli iga omqne rutiin terve aasta. Peale kooli olime pea alati Kikuga koos... Kes teab kas see meile saatuslikuks saigi .. :S ..
Mis aga siiani mu mõtteid veel põimivad on need õhtused kojusõidud bussiga, kui lõpuks linnas jälle nr 3-le istusin oli kell pea alati 21 või 22... See oli aeg, mil ma kasutasin kõikvõimalikud hetked oma päevast ära, väljusin hommikul ja naasin hilisõhtul. Igatahes, bussis oma toa poole sõites tuli nii mõnigi kord peale tunne, et olen üksi siin linnas, kuigi tegelt see üldse nii polnud. Lihtsalt, et lähen jälle oma koju kus ei oota mind kedagi, isegi mu hamster on Tallinnas... Sel ajal mõtlesin ma nii palju oma elu peale ja usun, et need bussisõidud on osa sellest, et olen praegu selline poiss nagu olen. Siis aitas veel mind üks laul, mida võiksite kuulata... Äkki see ilmestab mu olukorda: fort minor - feels like home. Tean, et see tõi mind läbi rasketest hetkedest. Võite ette kujutada, kui astun bussi, vaatan ümberringi. Huvitun hetkeks inimestest, vahel sattusin küll tuttavate, sõpradega rääkima, kuid enamasti, kui buss polnud täis leidsin koha kuskil akna all. Ma vaatlesin talvel lumist- ja hilissügisel klaaskülma ilma ning mõtlesin oma mõtteid ja kuulasin seda laulu. Ma tunnetasin seda linna ja seda õhku mida seal hingasin hoopis teisiti tänu neile hetkile. Mäletan neid hetki, kui Nõlvaku peatuses (ei ole sama kust omql oma maja juures peale lähen, segane Tartu transpordisüsteem) ehk lõpppeatuses maha tulin nägin oma hingeõhku ja seadsin sammud mööda krudisevat lund vaikselt kodupoole. Mööda kollastest viiekorruselistest majadest, jälgisin seal olevaid inimesi läbi akende, nautisin Luunjast tulevat valgust. Seal kasvatakse kurke ja vahest on kasvuhoonetes selline valgus, et isegi öösel oli veel valge tänu kasvuhoone valgustite kumale. Igatahes, majadest mööda, üle väljaku, puude vahelt, mööda jalkastaadionist, kiire pilk kivilinna gümnaasiumile ja lootes, et ükski kriminaalse taustaga inimene lähedusese pole kiiresti tuppa ära... Umbes sellised päevad olid mul seal talviti...
Eraldi lugu oli nädalavahetustega, mis olid parimad elus... Tavaliselt ajasime reedel omad asjad korda. Ma käisin kas Tartu politseimajas või Arcticus jõusaalis või Rocki trennis või siis mujal kossu mängimas ning siis läksime Kikuga bussipeale. Käisime tihti kaubamajas ja Eedenis niisama vaatamas ringi. Mingine meie vaheldus sellest rutiinsest igapäevasest elust. Tavaliselt ostsime siis konsumist suure hulga toitu (Alati pidi olema teed, kalevi meekooki, spagette ja sinna peale ananassi hakkliha kastet, küpsiseid, komme, puuvlija, juurvilja, kanafileed jnejnejne). Kuidagi vedasime need kompsud ka minu juurde ning nautisime lihtsalt üksteist. Küünlad, viirukid, arvuist mõni sari või telekast mõni film, vesipiip, tema ja mina, hea söök ja jook. Neil hetkedel ei osanud elust enam midagi muud tahta. Ma ei igatsenud absoluutselt ka seda, et käiks kuskil pidusid pidi või midagi taolist... Oeh... Ma siin kohal katkestan selle jutu praegu ning vormistan ta järgmine kord järjejutuna...
Lisan veel ühe pildi siia mis on tehtud minu korteri katusekanast.

Tuli viies, kuid üle kivide-kändude ning läbi orgude-ogalike!

Esiteks Gerdile ülikiiret paranemist ninaluumurrust! ! !

kk Välk vs. kk Kalev

koht: Tallinna Ülikool

aeg: 15.12 13:30

publik: 15

tulemus 73-71

veerandajati: 1. 19-15 2. 14-19 3. 15-18 4. 25-18

statistika: Erik 29, Sergei 18 (vabakad 5st 0 :S), Anthony 11, Mihkel 9, Andres 6.

Mängu kokkuvõte:

Nagu ikka saime esimese veerandaja kesosaks edu, kuid seekord tuli see läbi õnne mitte tänu edukale ja sihikindlale mängule. Seda oli ka edaspidises mängukäigus näha. Täna me mäng lihtsalt imes. Polnud see mida siiani näidatud. Rünnakul pall seisis, mehed seisid. Kaitses lasime mees-mehe vastu endale lihtsalt ära panna, abistav kaitse puudus, vastased said lubamatult palju ründelauda. Me võiks otsida vabandusi, et meie 4-st pikast vaid 1 oli kohal. Üks tudus üle, teine haigestus ning kolmas oli seotud muude kohustustega ent siiski.

Kahju on, et Gert vigastas oma nina, ning pidi mängu ennetähtaegselt lõpeta. Tema kui väga vajaliku mängumehe puudumine jättis samuti oma pitserti. Ei oskagi nagu muud õelda. Peale mängu ometi kui võitsime ei peegeldunud kellegi näost erilist rõõmu ja mängulusti mis muidu iga meie mängu ja sellele järgnevat saadab. Loodetavasti jätame selle kiiresti selja taha, ning edaspidi oleme jälle omas elemendis. :)

hinne: 2

Tabel:

Korvide vahe: 405-321+84
(Hetkel keskmine võit 16.8 punktiga)

Pildid ja Video: tulekul...

Zeusi piksenool kärgatas neljandat korda!

Piisavalt Vana-Kreeka mütoloogiat, kogu Revali rahvaliiga hirm ja tulevikus kogu vana maailma au ja uhkus kk Välk saavutas vaatamata enne mängu valitsenud kõhklevale õhkkonnale piisavalt kindla võidu, et võime õelda, lipp on endiselt mastis.

kk Välk vs TopTrust

koht: TSG

aeg: 13.12 18:30

publik: 20-25 (päris hea)

tulemus: 86-69

veerandajati: 1.20-9 2.22-19 3. 22-19 4. 22-22

statistika(võib loota ka täis statsi):Anthony 24 pts. 4lp. 5vl. 1 rs. , Erik 20 pts. 10lp. 1 bl. 1 rs. 1 vl., Mihkel 17pts. 4 lp. 4vl. 8rs. ,Taaniel 12pts. 3lp. 1vl. 1 rs., Heigo 8pts. 5lp. 1bl. 2vl. 4rs., Andres 5pts. 7lp. 2bl. 2vl 3 rs. , Olavi 2lp. 1rs.

mängu kokkuvõte:

See on vist saanud kk välgu fenomeniks, ülimalt edukas algus mis umbes kolmandal veerandajal hetkeks kahaneb kriitiliseni, kuid siis taas tullakse august välja ning tuuakse kastanid tulest välja.

Olgugi, et meid oli ainult seitse suutsime vastu pidada. Kõik kes mängisid andsid endast parima.

Laupäeval vallutame taaskord Tallinna Ülikooli saali. Siinkohal tahaks tänada kõiki kes oma kiirele graafikule vaatamata jõudsid meid toetama, üks suur musi ja aitääääh. See oli ka naljakas kui neiu Aide ütles kaamera kõrvalt kui teine nende mängija sai vigastada, et kas jälle üks ja järgnes kahjurõõmus naer :D

hinne: 4

tabel:

Korvide vahe: 332-250+82

(keskmine võit 20.5 punktiga hetkel)

Pildid:


Video:
praegu vaid üks teaser, hiljem tuleb midagi väga head ;)

Välgu päkapikud

:)

Naeratused:
Mille peale keegi viimati naeratas:
Nii mõnigi naeratas selle peale, et ma sellise küsimuse üldse küsisin. x6
Keegi naeris selle peale, kui ma üks sekund tagasi ütlesin, et ma tahan.
Keegi ei mäletagi enam.
Mingi jorss naeratas kui top gearis vennad kildu rebisid. (Mina oleks naernud)
Keegi selle peale , kui ma umbes 5 min tagasi lugesin oma kirju ja sai teada et anti välja üks noorte kokaraamat, mida müüakse 150.- eest rahvusraamatukogus ja need toredad inimesed kes selle tegid annavad tulu noortekohvikule.
Keegi naeratas oma sõbra ebavaimuka nalja peale.
Keegi: täna kui sai sõbrannaga kokku, tähendab kui nad tegid kallistuse ja läksid bussi peale. See oli siiras.
Keegi näiteks naeratas tannule, kui ta Fitness.ee'st Simmo videot nägi esimest korda.
Üks vend naeratas Beritile.
Keegi neiu naeratas paar minutit tagasi orkutis.
Keegi selle peale kui sai sõbralt sönumi, et kutsub teda hommikust sööma.super hea tuju tekkis, et ta eestis on.
Keegi naeratas iseenda peale.
keegi 2 sekundit tagasi kui tema sõber ütles et head ööd printsess(poisile)
Üks neiu sellepeale, et neil oli koolis jõulupidu, nii nagu ka teised klassid pidid ka nemad tegemaoma etteaste ja siis inglise keele klass tegi striptiisi.
Keegi siis kui tema armsam teda suudles.
Keegi just ennem.. jalka mängu ajal kui Barcelona lõi värava ;)
Keegi naerats just selle peale näitex et tal sõbranna kes nii tükk aega soomes viibis nüüd taas tartus on ja temaga homme kokku saab.
Keegi võibolla siis kui täna ajaloo arvestuse teist korda tegi.
Keegi sõbrale, sest ta on temaga terve õhtu rääkinud ja ta on tore.
Keegi selle peale, et ta vaatas kodus saadet "Siivutu Juulia"
Ühesõnaga me naeratame erinevate asjade peale. Erinevad asjad teevad meid rõõmsaks.Samas kogesin 2 korda täna, et noo näiteks... :D mis eeldab et tõeline viimane naeratus jäi enda teada...Ning panin 6 inimest oma küsimusega naeratama. Mu õhtu läks korda.

Laul: Artiful Dodger - think about me

Neljapäevast pühapäevani.

Ehk hullumeelse nädala teine pool. Neljapäev oli see nädal ainus päev, mida tahaks unustada, tahaks et seda polekski olnud. Jõudsin koolipäeva lõppedes koju, tundsin end väsinuna ja tegin paari tunnise uinaku. Ärgates leidsin enese nohuse, palavikuse ja kurguhaige olevat. Pff ühesõnaga pisut miinus poolt nädalasse. Reedel õnnestus mul koolis tükk võlgasid ja asju järgi teha ning nüüd tunnen, et periood saab ikka inimliku lõpplahenduse kuigi vahepeal olid kõik näitajad juba jõudnud kriitilise piirini. :) Järgmine nädal peab ainult veel taset näitama ja ongi hea minna rahu ajale vastu... Ma nii ootan juba jõule ja selle tõelist mõtet ja kõike seda mida see endas kannab. Äkki sellepärast, et eelmine aasta läks see kogu trall minust justkui mööda, olin ju Tartus ja noh, ei olnud lihtsalt minu jõulud. Olid raskused oma elu lõngakera korda seadmisega jne. Igatahes reedel peale kooli käisime Atsiga coralis ja sõna otseses mõttes lammutasime end tükkideks. Seejärel astusin läbi oma isa firmade jõulupeolt, mis oli iseenesest fain, Eesti Superstaar esines ja puha. Siis käisin Kristiines keskuse ostuööl kiikamas vastavatud zara ja newyorkeri kauplusi ja tõdesin, et nende uute poodide avanemine kodust kiviviske kaugusel on ainult hea. Mh... see pani veel ikka heietama seda plaani, et teha oma riietepood... Elame näeme.
Siis sõitsin korraks autoga linna, vaatasin Olavit ja Taanieli ja nende teotahtes nägusid. Sellele järgnes hopsti autoga koju, issi viskas uuesti linna. Kiire "reis ümber maailma" Noorte kohvikus siis läbi hookah, populari, jõe tn. 5, club hollywoodi linna parimat pidu nautima :) Peol sattusin peale kuidas mu silme all üks tüüp löödi ühe pauguga lihtsalt kooma :S Siis ma mõtlesin küll, et kamoon, inimesed mis teil viga on? Muid Genka, Noismakazi, Stupid F-i jpm... live oli ülikõva. Tekitas nostalgiat kuis samuti "Hollywoodis" sai "Looptroopi" mahlakate hiphop rütmide saatel oma kaasaelamist välja näidatud. Igatahes oli seal tore... Seikasid nii mitmeidki

Laupäev ja tüüpiline uimerdamine pärast ööd väljas. Ajasin välgu ja oma asja. Õhtu aga keeras jällegi toredaks. Vaatasin Kalev-Rocki mängu ära, käisin pesus ja läksin linna. Kõigepealt nk-sse kus Atsi ja Annega ajasime lihtsalt maailmaasja :D Rääkisime lihtsalt kõigest ja oli naljakas, "reis ümber maailma" oli teemas. Võite arvata, kes võitis... Mitte mina :( Siis käisime kinos "Mesinädalad kahe naisega" vaatamas. Janti oli küllaga küll ei saanud raha välja võtta, küll ei saanud mõni mees pihta (ATS) et ei saa maksta plazas kaardiga jnejnejne. Film sellele vaatamata oli hea, rikastas sõnavara, naerutas ja oli lihtsalt meelelahutuslik. Siis koju, mõni sõna kalli Kikuga ja tuttu.

Pühapäeval tuli hommikul kohe pauk :( Mäos juhtunud liiklusõnnetuses hukkus peretuttav. Imelik on tunda, et inimene kellega sa otse ei saa läbi, kuid keda tead. Tema surm võib häirida, temast jäi maha 7 last pealegi :( Vägisi meenus mu onu surm paar aastat tagasi. Lapsena olin tihti tema juures, mängisin tema tütrega ja ta oli alati nii hea. Siis viimastel aastatel ei suhelnud üldse enam, kuid tihti mõtlesin oma onule. Kui ta ootamatult aga suri, siis niitis see üsnagi rängalt... Oeh, elu on karm. Peale seda käisin kirikus, üle pika aja. Hea on alati sooje ja heatahtlike nägusid näha. Sellele järgnes kerge linnaskäik, ning seejärel tänase päeva main event. Atsiga tankodroomi vallutama. See oli nagu nii hea, et ise ka ei usu.

vallutasime künkad ja liivaluited oma hüpete ja driftidega. Ühe hüppe käigus sain elu kõige haigema adrenaliinipaugu. Läksin liiga liiga suure hooga peale ning ainult tänu kätele jäin atv külge ja maandusin okeilt. Vahepeal tegin juba krossist tuntud "superman" move ära jalad taevapoole :D Külg ees kurve võtta oli ka ülimalt fann... Oeh, hea oli... Siis võtsime Atsiga sauna, arutasime maailma asja ja sõime pastat kanafilee ja pestoga. Pesto pidavat olema koos pizzaga parim asi mis itaaliased maailmale andnud. Nüüdseks olengi sealt kodus, tegin veel väikse uinaku, õppisin kirjandust, lugesin raamatut ja tahaks vaadata ühe hea o.c. osa ja minna vastu viimasele pingelisele koolinädalale enne lõõgastavad vaheaega... Take care friends, luv ya more than I love myself!

Väärtused, mis ei ilmne käitumises, on väärtusetud.

"Naerda sageli ja palju;
võita mõtlevate inimeste lugupidamine ja laste kiindumus;
osata siiralt hinnata ausat kriitikat
ja taluda valelike sõprade pettust;
hinnata ilu ja leida teistest parimad omadused;
muuta maailma pisut paremaks
terve lapse
või aialapikese kaudu
või paranenud ühistöö kaudu;
teada, et vähemalt üks elu on kergemalt hinganud
seepärast, et olen elanud -
seda tähendab edu."

esmaspäevast kolmapäevani

See nädal ei ole kohe kindlasti tavaline... See on eriline :)

Esmaspäev... Kool, lubasin endale, et see nädal ma ei puudu ühtegi tundi. Kolmapäev on möödas ja olen endiselt veel oma eesmärgi poole liikumas! Esmaspäev peale kooli käisin nk-s kuulamas Karoli Hindrik`i mõtteid. Ennem seda olin kuulnud tema nime mingit läbivust meediast ja nii, kuid siiski oli teistmoodi inimest päriselt näha. Kui esialgu tundus ta ehk pisut egoistlik nind liigselt enesekeskne, siis mingil hetkel mõistsin, et see on lihtsalt elurõõm mida ta välja elab endast. Selliseid inimesi on tore näha ning tore kuulata. Teiste inimeste innustunud olek võib tõesti panna ka iseend mõtlema mägede liigutamise ning tegude tegemise peale.

Teisipäeval oli meil mäng, mille võitsime ja mille kohta üsna sisukas post ka siin blogis üleval.

Kolmapäev ehk tänane päev ei olnud kindlasti mitte tavaline. Esiteks ei saanud ma hommikul üldse üles ning olin pool päeva uina-muina ning asjad mis juhtusid on imelikust imeliseni. Esimene asi kooli juurde jõudes nägin kuidas Alan sõdis politseinikega, huvitav ja koomiline. Koolis tegelesin põhikohaga magamisega :) Peale kooli kerge päikesevõtt ja edasi jõusaali... Kus oh üllatust oli ees terve Kalev/Cramo korvpallivõistkond. Huvitav oli jälgida elukutselisi korvpallureid jõusaalis müramas. Minu siis kurbuseks või üllatuseks ei olnudki kõik tahet täis lammutada rauda vaid pigem ootasin lihtsalt kohustusliku trenni aja lõppu. Vaid Matteo Kedzo lammutas võimsalt kangi rebida...
Edasi kiiresti koju ning edasi hansapanga vastuvõtule. Atsiga läksime, eksisime ürituse algusaja, dresscode ja selle vastu et me ei registreerinud end ette, kuid ometi oli ülilahe. Üritusele jõudes avastasime, et seal on eesti kõige rikkamad inimesed pluss Mihkel ja Ats. Alguses olime üsna kimbatuses ning tundsime et praegu tuleks üks kiire etiketi ülekordamine kasuks, ent vedasime siiski üsna ilusti välja. Sõime creme braviat, hanemaksa creme bruleed, hiidkrevettide woki, lõhefileed jnejnejne nii mõndagi, mida suu pole enne maitsnud. Siia kõlbab vaid lisada pilgumängud, joobnuse asemel joovastus, gossipmill ja saabki tänase õhtu retsepti. See oli ikka täiesti midagi muud kui tavaline kolmapäev! :)

Niisiis siiani on mu nädal mõõdunud nö. kuulsate inimeste nägemise/tutvumise siltide all ja palju ekstravagantseid olukordi on ette veerenud, ning see teeb tuju heaks ning ootuse homse ees veelgi suuremaks...

(K) adios amigos

Välk võtab kolmanda kolba järjest!

koht:TSG
aeg: 04.12 18:30stuudium, publik: 3 (ilmselge üleskutse)
tulemus: 84:63

veerandajati: 1.27-16 2. 14-9 3. 27-20 4. 16-18
statistika: Erik 17, Gert 16, Heigo 15, Anthony 13, Mihkel 12, Taaniel 10, Raul L. 2.

Mängu kokkuvõte:
Mängueelne pisutine ärevus kuna võiskond oli võitnud teisi vastaseid pea samade vahedega kui meie osutus tarbetuks. Kohe mängu alguses haarasime ohjad ning sisuliselt otsustasime mängu saatuse esimese veerandajaga, mille võitsime 27-16. Meil oli ka omajagu õnne, sest visketabavus oli harukordselt kõrge esimesel neljandikul. Teine veerandaeg ei kujunenud küll resultatiivseks, kuid kuna vastased ei suutnud sedagi võib üldjoontes rahule jääda. Kuigi kõik peale kolmandat veerandaega püstitatud eesmärgi (pluss 40, kokku 100 vastastel alla 60-ne)jäid täitmata tahaks üldjoontes mänguga rahule jääda, kuna võitjate üle kohut ei mõisteta. Edaspidi peame õppima ka edusesius lõpuni mängima, viimased veerandajad on meil eranditult kõigis mängudes olnud kõige nõrgemad nii punktiliselt kui ka võrreldes vastastega, lubame neid lähemale ning rikume korvidevahet. Kui veel nuriseda siis laua blokeerimata jätmise tõttu andsime ära umbkaudu 10-16 punkti. Rünnaku kohta nagu liiga palju ei tahaks halvasti õelda, ilmselt peame ka pisut organiseeritust sisse tooma ühe lihtsa liikumise näol.
Edasi poisid, me väärime neid võite!

Ääremärkusena: Tony karjääri highlight jääb meile sellest õhtust kõigile ;)

Hinne mängule: 4-

tabel:

Korvide vahe: 246-181
+65 (keskmine võit 21 2/3 punktiga hetkel)

video:

laupäev

Toimus poolkohustuslik puzzle vol. 3. Mis teeb nukraks, et iga korraga läheb vähem asi edasi, kui progress siiski toimub. :) Edasi läks õhtu naljakalt, limusiiniga privvi, kuid seal suutsin ma mingi kassi peale tõmmata. Väga kahtlane, pole terve elu mingi maseka inimene olnud. Ilmselt on põhjused ikka selles, et pole siiani üle saanud. Muide Enrique ei jäänudki päris ära mu jaoks :D Ta oli ka klubis sai ära nähtud mees. Nii et heiterid kes siin serveerisid kõiksugu märkusi fafa... Laupäeval veel mingi tegein tutvust movie maker programmiga. Polegi liiga raske, vilju näete välgu postituses.
Loodetavasti järgmine nädal kannab välja. Koolis vaja nii mõndagi veel järgi teha ja edukalt sooritada. Teisipäeval pool 7 saksa gümnaasiumis Välguga mäng jälle, tahaks püsida võitmatuna.
Kolmapäeval hansapanga aastavastuvõtt, see tõotab väga huvitav kogemus tulla. Reedel firma jõulupidu mis võib samuti tore olla. Ülipalju on teha, samas nii vähe aega. Panin just elu esimese meililisti tööle. Hetkel Välgu mängijatele, õige pea saab olema ka niisama sõpradele mõeldud list. Homme peale kooli vanematekogu esindjatega turniiri arutelu mida tarvis korraldama hakata. Oeh, tuleb tegus nädal, loodetavasti laupäeval ärkan naeratus näol, sest kõik on korda läinud.

Teile kallid sõbrad tahaks õelda, et ärge unustage unistamist ära. See hoiab elus kui näed helendamas midagi, troffeed mille poole püüelda... Hakkan vaikselt seda väidet ka mõistma, et inimene saab siis aru mis tal on olnud, kui tal seda enam pole...

Screenid:

Reede

Reedel oli koolis väga karm. Bioloogia õpetaja suudab oma ainega üle pingutada. Aga peale kooli oli juba parem. Mäng hakkas juba paar tundi ennem, sest mõtted liikusid mängule. Mängu kohta tuleb postitus ka õige pea. Enne mängu sai sõpradega pisut oldud mis oli samuti positiivne. Peale siis edukat pela hakkasime kuke tallu liikuma. Esiteks me ei leidnud üles seda maja, muidugi juhendid ka varieerusid iga telefoni kõnega kui küsisime teed. Sumpasime igal pool ja olime juba kinni jäämas, teele hüppas ülisuur jänes, vedas et ta suutis tagasi hüpata. Seda tema elu ja meie endi hea tuju huvides. Pidu ise oli okei, ent alati on ruumi parandamiseks. Ainus fotosüüdistus allpool :D Aa muide suve tahaks :P

kk Välk jätkab täiseduga.

koht: TTHK
aeg: 30.11 20:00
tulemus: 88-69
veerandajati: 1. 24-10 2. 23-18 3. 21-26 4. 20-15
statistika: Erik 23pts. 14lp. 1bl. , Raul 12pts. 11lp. , Mihkel 10pts. 12lp. 10 rs. 6 vl., Andres 9pts. 4lp. 3 vl. 2rs. , Sergei 8pts. 1bl 5lp. 1vl. 3rs.. , Anthony 5pts. 3ko. 2rs. 2vl. , Heigo (1bl. 3lp. 3 vl. 2rs.) ja Taaniel (1vl.)ülejäänud.

Mängu kokkuvõte:
Mäng algas meie poolt üsnagi aktiivselt, saime juba viie esimese minutiga initsiatiivi enda kätte ning kasvatasime vahe suuremaks kui kümme punkti. Eelkõige seda tänu üleolekule lauapallide hankimisel ja edukatele kiirrünnakutele. Esimese poolajaga loodud 20 punktiline edu aga uinutas meid ning vastased alustasid teist poolaega 12-2 spurdiga. Peale seda võtsime aja maha, võtsime end kokku ning sujuvalt mängisime vahe jällegi turvaliseks. Mis ei lubanud vahel siiski liiga suureks minna oli vastaste hea tabavus vikerkaare (kolmepunkti) joone tagant ja Frederiku ning Raido edukas tegutsemie rünnakul. Viimane veerandaeg kujutas endast mängu lõpuni mängimist, reaalset ohtu enam ei tekkinud, ning lõpp numbrid vormistas andres ilusa lay-upiga. Teise veerandaja lõpus sündis ka meie esimene alleyoop Mihkli ja Erik "helikopter 99%" Lutsu koostöös. Seda võib näha ka videokokkuvõttes põgusalt (kef kaameratöö kahjuks) Kui millegi kallal viriseda siis abistav kaitse pole veel päris heal tasemel. See ilmselt mängijate vähesest kokkumängust, kuid võrreldes esimese mänguga oli juba paranemise märke ja usutaval see nüüd mäng-mängult veelgi paraneb. Otsaaut on arvutis välja töötatud ja peagi jõuab ka teieni kallid mängijad. :D Organiseeritus rünnakul vajab samuti pisut Lihvi. Üldiselt jääme siiski mänguga rahule, kuna võitjate üle kohut ei mõisteta.

Hinne mängule:4-

Tabel:

video:



Screenid:

OSSID

Mihkel ja Ats on ametlikult ossid.

Tegemist on siis reede õhtuse autosõiduga. Mis eelnes Kuke talusse, Mardi sünnipäevale minekule.
Õhtu oli juba eelnevalt võtnud suurepärase pöörde Välgu teise võidu puhul. Sünnipäev oli samuti tore. Oluline on vaid, et täna tuleks veelgi toredam!