27. eluaasta, pole kahtlustki et vanaduspõlves tagasi vaadates murranguline

Idapool maakera õeldakse, et elu on duaalsus ja poolustevahelise tasakaalu otsimine. Võin julgelt õelda, et mõõdunud eluaastasse jääb selgelt nii minu senise elu kõrghetk kui ka tumedaim madalseis. Hiinas tuntud Chi ehk way ehk see osa elust mida endal on raske mõjutada on end tugevalt ilmutanud.

Olen hiljuti suutnud enda jaoks ära sõnastada 3 minu elus kõige suuremat rahuldust pakkuvamat asja: Need on perekond, inimeste aitamine ja liidriks olemine.

Kui suutsin enda sügavamast teadvusest need märksõnad välja skänneerida siis hakkas mu senini elatud elu mulle loogiline tunduma. Paljud minu tegemised, mida ei olegi nii vähe on olnud kantud pere, juhtimise ja inimestega töötamise vaimust.

Selle aasta läbimurre oli minu jaoks oma juhtimisambitsiooni tasemeni jõudmine. Olles tundnud kutsumust ja teinud süsteemsed tööd aastaid 7 ütleksin, siis olin juba kaua oodanud hetke mil mulle usaldatakse juhtroll mõnes minujaoks piisavalt olulises organisatsioonis. Alates veebruarist olen saanud olla Estanci ligi 150 liikmelise meeskonna teenistuses ja sellest päevast pole ma enam päevagi töödanud! Et keegi valesti aru ei saaks siis tööd tuleb kõvasti teha, aga iga päev on justkui järjekordne preemia ja võimalus kuidas viia oma kutsumust edasi. Olen ülimalt tänulik selle eest ja tunnen end vastutusrikkas rollis nagu kala vees.

See suurepärane kordaminek, mille olulisus minu jaoks võiks olla umbes selline, et nüüd võin leadershipi vaates rahus surra... on pakkunud isiklikult sisemiselt mulle senitundmata rahulolu oma tööst ja tegevusest.

Vastu on elu mulle õlgadele pannud aga vähemalt sama võrra traagilise tõe millega silmitsi seista. Minu 7 aastat kestnud suhe ja 3 aastat kestnud abielu on minu partneri initsiatiivil läbi saanud.  Kuna te just lugesite, et minu elu kõige olulisem asi üldse on perekond siis võite ettekujutada milline segadus, frustratsioon ja eneses pettumine kaasnesid sellele tõele otsa vaadates. Jääme ühiselt kasvatama meie imearmsat poega ning teeme koostööd selle nimel, et see sündmus tema südamesse võimalikult vähe segadust ja valu külvaks ning jagame vastutust ja headust Maiki kasvatamisel ka edaspidi.

Plaanime jääda Kristiga headesse suhetesse edaspidigi ja olles jõudnud staadiumisse kus armastus on ületanud kogetud valu võin õelda, et tahan endiselt Kristile elus parimat ning olen talle toeks nii palju kui ta seda soovib. Samas ka isiklikult tasandilt hetkeks mitte arvestades tõsist tõsist muret selles osas kuidas Maik olukorraga kohaneb tunnen end samuti vabastatuna. Minu kokkuvõtlik kommentaar sellisele suurele otsusele on selline, et oleme Kristiga oma intensiivsuselt nii erinevad inimesed, et kuigi mõlemad tegid ühiseid pingutusi ja oleme jaganud mitme eluea jagu siiraid tundeid ning läbielamisi, siis meil mõlemal on kergem jääda iseendaks ja saavutada endale olulisi eesmärke elus, kui me laseme tekkinud suhtedünaamikal ja erimeelsusi põhjustanud käitumismustritel oma teed minna. Kuna läbime nii Maiki psühholoogiliste vajaduste ära tundmise ja katmise, kui omavahelise uues mõõtmes suhte kohalt nõustamist ja meil on endiselt olemas üksteise suhtes hea tahe siis olen peaaegu kindel, et tehtud otsus võimaldab meil omavahel paremini läbi saada ja üksteist toeatada, misiganes väljakutseid elu ka ei tooks.

Kaks minu hinnangul tähelepanuväärset tsitaati:
I choose my path, but it’s a pity that I did not find similar understanding in the people among whom I wished to find it most of all … “ - Keanu Reeves

The dark uneasy world of family life - where the greatest can fail and the humblest succeed. - Randall Jarrell

Nimetatud kriis on andnud võimaluse äratundmiseks, et inimene kasvab ja areneb enim kõige raskematel hetkedel oma elus. Olen jõudnud äratundmisele, et tänumeel, headus ja ilusad mälestused on need mida sellest kogemusest endaga kaasa võtta ja tuleb julgelt põnevusega vastu minna sellele, mis ees ootamas on. Kuigi olen võõrandumas relligioonist, mis mind terve elu saatnud on siis usk on mul sellevõrra veelgi kindlam ning ma tean, et Jumal ei anna mulle kanda koormat, millega ma toime ei tule.

Olen jõudnud oma elus tasemele, kus suudan olla tänulik ja elada päeva korraga nautides kõiki väikseid õnnestumisi ja võttes ebaõnnestumisi õppetundidena. Hetkes viibimine ja mindfulness pole minu jaoks enam mingi muinasjutuline Maailm vaid elan selles staadiumis ja see on olnud imeline transformatsioon!

Kuna tegelikult elan juba alates 2014 17. maist oma elu Maiki nimel ja saan igast koosviibitud hetkest, silmavaatest ja puudutusest temaga midagi sellist, mis teeb elu elamisväärseks siis pühendan lõigu oma eluaasta kokkuvõttest ka sellele, mida ma tema kasvatamisel tähtsaks pean. See lõik on oma olemuses järjejutt ja olen iga aasta endale kirja pannud kõige olulisemat lapse kasvatamises ja elu on näidanud, et õpid pidevalt juurde, aga hetkel pean lapse kasvatamise juures kõige olulisemaks järgmisi punkte:

• Tingimusteta armastus - Pole suuremat kingitust, mida teisele inimesele anda ja see ei vaja lahti seletamist.
• Jagamata tähelepanu. Olles koos muutub kõik muu tähtsusetuks. Minu jäägitu tähelepanu loob eluaegse usalduse.
• Minu elu mõte on kasvatada oma laps ülesse nii, et ta saaks võimalikult varakult selgeks elu põhitõed. Eriti need mille tundma õppimiseks läks mul liiga kaua aega ja mille eest olen pidanud maksma kallist hinda. Näiteks kuna ma näen juba tema meeletut potentsiaali ja talenti siis ülitähtis on tal ära õppida, et talent ilma töökusetta ei too tulemusi.
• Tahan, et mu laps peaks ebaõnnestumist normaalseks ja oskaks leida õppimiskohti.
• Kasvatan oma lapse liidriks! Julgustan ees minema ja vastutust võtma seal kus teised kõhklevad.

Kuigi elu on sundinud sel aastal alandlikkusele just läbi armastuse ehk selle, et olen usaldanud oma saatuse teise inimese kätte, siis täna võin endiselt õelda, et minu lähenemine olla alati aus, siiras, hoida oma suhteid korras ja enda südametunnistust puhtana ei ole mind alt vedanud. Tunnen iga päev seda vabadusetunnet, et mul ei ole kellegagi suheldes mingit agendat, keegi ei saa miskit minu vastu kasutada ja olen oma arvamustes ja väljaütlemistes 100 % vaba. Hiljuti kinnitas mu tunnetust, et ükskõik mis ka ei juhtuks jään endale kindlaks üks kuuldud Seneca mõte. Parafraseerin seda, aga mõte oli midagi sellist: õnnelik saab olla vaid inimene kes usub koguaeg ühtesid ja samu asju. Kui see mida ta usuks oleks vale siis ta ei saaks järjepidevalt sama seisukohta omada. Sellepärast eelnev lõik teebki mind rõõmsaks. Ma ei ole siiani tundnud, et olen iseend alt vedanud ja, et ma oleksin oma poega alt vedanud. Need on need 2 majakat minu elus mis mu enda jaoks otsustavad minu elu õnnestumise ja tähendusrikkuse.

Kogu Universum on siin selleks, et kaasa aidata. Tuleb vaid hoogu juurde anda!

Tänud tähelepanu eest, kes võttis vaevaks lugeda ja kui uus aasta suudab oma tõelisuse ja elulisuse poolest mõõdunud eluaastat ületada... siis ma söön väga hea meelega oma mütsi ära. või jooksen paljalt näiteks viru tänava otsast kuni vabaduse platsini. Loodetavasti keegi ei saa 02.10.2017 mind nende lubaduste eest vastutusele võtta.

Boonusena viimasel ajal abiks olnud laulusõnad:

I think I'll let fate just take me home
'Cause over pain, love is outgrown
I've never won a fight to understand
I just move as my heart commands
-Ellie Goulding Scream it out

Kohtume Kundalini joogas, ji-jitsu trennis, atleetvõimlemistunnis või jääaugus- need on kõik järgmise eluaasta märksõnad!

according to you

Sõitsin täna autoga kesklinna poole ja raadiost tuli Orianthi laul - According to you. Kuulasin sõnu: tsiteerin refrääni:"According to you I'm stupid, I'm useless, I can't do anything right. According to you, I'm difficult, hard to please, forever changing my mind. But according to him, I'm beautiful, incredible. He can't get me out of his head. According to him I'm funny irresistible, everything he ever wanted. Everything is opposite. Idon't feel like stopping it, so baby tell me what I got to lose. He's into me for everything I'm not.

According to you."

Jube head sõnad minu arust. Nii et kutid, kui te olete oma muusa ja printsessi ära olete sebinud, pole aeg, et neid võtta kui miskit, mis on garanteeritud ja kohelda halvalt. Hoidke kõik oma printsesse. :) Sest kui sa kohtled halvasti, leidub alati teisi, kes ütleks ilusamini. Loog ju..

Jõudu kõigile suhtes inimestele oma silmarõõmude hoidmisel!

Miss

Powerful bitter feeling it is.
The waiting... for her to come back is so humble, sinceare and pure that it makes me so vulnerable!
My mood is ruined and affected easily because it feels as if the only real and important thing to me is missing. I can´t simply bear the days apart. I know it may make us even closer (I can´t see how that´s possible), but I just need her by my side.
I´d rather give away all my posessions and wealth if it would keep her for leaving even for one day. Now I have been without her for 8 days and it feels as if I just can´t live and breathe without her anymore. I don´t know, how I´m supposed to handle the remaining 43 hours and 30 minutes that I can´t be with her.
It´s just eating me alive... Feels like there´s no air for me if she isn´t with me.

I just need you so much right now and forever on and on and on... Baby, I´m yours ´til eternity!

Täna ma tunnen ennast nagu seljatugi saunalaval või kohustuslik kirjatükk keskmise koolipoisi raamaturiiulil. Mitte küll kasutuna, ega ka kõrvalejäetuna vaid lihtsalt üksikuna.
Kui olla pikalt üksi, siis muutub üksik olemine kergeks. Kui aga leida See, mis paneb tahtma end enam mitte kunagi üksikuna tunda, muutub asi teistsuguseks.

Ma pole kunagi saanud aru neist, kes peavad küpseks seda, et inimene ei tunne pidevat vajadust ja igatsust teise järgi, et siis on usaldus ja sellised asjad. Ma arvan, et ma näen selle läbi. Viimasel ajal saan ma olla terviklik ainult siis, kui me oleme koos. Ta on justkui puuduolev suur suur- isegi enamuse minust moodustav,- osa.
Kui me pole koos siis ma igatsen. Kui me pole koos ja ma ei tea millal me jälle näeme siis ma olen hullumas. Kui me oleme koos, hoiame, kallistame, suudleme, jalutame siis ma olen joovastuses, ma siiralt ei tea midagi enamat mida ma teha tahaks ja seda sõltumata keskkonnast. Tahaks ükskõik kus koos olla.


Jutu mõte pole see, et ma olen ahistaja ja klammerduja, vaid see, et ikka nii fantast on koos...
Hea on teada, et õnn on enda käes ja iseenda teha on, kas oskan seda hoida. :)

Kleepekas ja takjas

Mida teha, kui isegi viibides su kõrval on tunne, et sa pole piisavalt lähedal? :)

Okas hinges

Võib tunduda justkui pealkiri, et miski nagu teeb ärevaks või pisut häirib. Kinnitan, et olukord on palju hullem! Okas on olnud hinge kriipimas juba nii kaua, et konstantne valu on muutnud tuimaks. Ma olen tuim talumaks seda tunnet, mis oli enne, kui okas hinge tekkis. Ei mäleta, kuidas on olla terviklik.
Tunne on tuim ja tühine, kõik kelleks ma olen saanud
on koost kukkunud.
Olemus ja tunded on purunenud kildudeks,
kuid ainult nende tervikuna on elul mõte.
Õrnad tuhmunud mälestused endisest õnnest on elu haiguse poolt lõhki kistud.

Raamatu lugemine teeb haiget, kui lugedes sa tunned, et selles on kõik maise elu kohta loogiliselt õeldud ning see raamat räägib sellest, et ainus asi mis teeb elu elamisväärseks ongi armastus ja selle vastu saamine. Teeb haiget elu ime puudumine.

Ma oskaks seda tunnet isegi defineerida:

Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli,
aga mul ei oleks armastust,
siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus.
Ja kui mul oleks prohvetianne
ja ma teaksin kõiki saladusi
ja ma tunnetaksin kõike
ja kui mul oleks kogu usk,
nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta,
aga mul ei oleks armastust,
siis poleks minust ühtigi.
Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin
ja kui ma oma ihu annaksin põletada,
aga mul ei oleks armastust,
siis ma ei saavutaks midagi.
Armastus on pika meelega,
armastus hellitab,
ta ei ole kade,
armastus ei kelgi ega hoople,
ta ei käitu näotult,
ta ei otsi omakasu,
ta ei ärritu.
Ta ei jäta meelde paha,
tal ei ole rõõmu ülekohtust,
aga ta rõõmustab tõe üle.
Ta lepib kõigega,
ta usub kõike,
ta loodab kõike,
ta talub kõike.
Armastus ei hääbu kunagi.
Olgu ennustused - need kõrvaldatakse,
olgu keeled - need vaibuvad,
olgu tunnetus - see lõpeb ära.
Sest poolikult me tunnetame
ja poolikult me ennustame,
aga kui tuleb täielik,
siis kõrvaldatakse poolik.
Kui ma olin väeti laps,
siis ma rääkisin nagu väeti laps,
mõtlesin nagu väeti laps,
arutlesin nagu väeti laps.
Aga kui ma sain meheks,
jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed.
Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist,
siis aga palgest palgesse.
Praegu ma tunnetan poolikult,
siis aga tunnetan täiesti,
nagu minagi olen täiesti tunnetatud.

isegi ingliskeeles kõlab see võimsalt:

Love is patient, love is kind.
It does not envy, it does not boast, it is not proud.
It is not rude, it is not self-seeking.
It is not easily angered, it keeps no record of wrongs.
Love does not delight in evil, but rejoices with the truth.
It always protects, always trusts, always hopes, always perseveres.
Love never fails.
I Corinthians 13:4-8

Mul on isegi kogemusi, et ma oskan seda ellu viia.
Fakt on aga see, et mul pole seda, armastust. Mul on selline tunne, et see on elu põletavaim küsimus ja kui ma tahan jõuda ükskord ka tõelise rahuloluni, mitte piirduda vaid välise rahulolu ja hiilgusega on see peamine eesmärk. Kõige tobedam on see, et sellega ei tohi kiirustada. See peab loomulikult tulema, aga aega ei anta meist ühelegi juurde . :/

Mõni aeg tagasi kohtusin juhuslikult ühe sõbrannaga, kes samal õhtul mulle ütles:”sa meeldid mulle ikka veel väga, sest kui ma sind nägin, siis oli näha, et sa oled tõeliselt õnnelik. See kiirgab sinust välja.” Kui valesti ta küll nägi. Äkki oma tugeva ja näiliselt eduka valise kihiga ma tundungi õnnelik. Tegelikkuses elan läbi igat emotsiooni ja kaotan iga päev aega. Aega, elamata täisväärtuslikku elu.

Aga ometi, et Armastuse kõrval, mis on suurim, on veel ka usk ja lootus. Need on mõlemad selles sangviinilises poisis (loe:minus) olemas ja annavad jõudu ja soovi jätkata... missiis et surub. Tuleb vastu suruda!

Lõpp agooniale, palun.

PCD- jai ho

Fatal cold...

It's cold outside, biting cold. To think about it, it's the only good thing about today, because the cold weather outside is easy to be blamed as guilty of making me feel cold. But, it would only be fooling myself. I know that the cold is coming from inside. I know that this very day is the day when my heart is being iceboxed.

Last week I went through the heart cardio and the doctor glorified me cus of my heart's good health. Too bad cardiomachines can't show heart's condition when it comes down to feelings, because it has fallen to pieces, that can never be put together again. I'm done with the lovething, maybe that will make me the heartless bastard from this day, or maybe I'll end up living in a monastery, who knows.

Saddest thing is that life has given me a wonderful change of experiencing the true love and I know how good it can get. After me and her, I tried with constant failure to prove that every girl can be loveable until she came. She was someone, who I knew from the scratch I felt the importest thing in this world besides hope and faith - love.
But today is the day... That I found out that even though she considers me a good person and appreciates our strange relationship she doesn't feel the fascination about me. But with that she hit two bugs at once. She killed my affection against her and destroyed my desire to love and to be loved... I'm so worried because the feeling might last forever...

Carolina Liar - Show me what I'm looking for (8).

Võta veel kedagi tõsiselt!

The world slows down,
but my heart beats fast right now.
I know this is the part,
where the end starts!

Mina kirjutan selliseid asju? :O

Tunnen praegu, meenutades, kuidas mu väikene süda oli tühi kui Sind veel polnud kohanud. See piin ei olnud kerge. Olin kui rändaja, kel puudub sihtmärk. Püüdsin leida selles peata olekus midagi, mis asendaks tühjust.
Tihti püüdsin „musta auku” täita muude inimeste, teistega, kuid nemad ei olnud nagu Sina! Teised ei andnud minule kui rändurile sihti. Nemad rikastasid vaid hetkeliselt mu teekonda olles mulle kaaslasteks, kuni läksime taaskord oma teed. Ka püüded mõelda muudest asjadest ei toonud edu, sest Sa tungisid mu igasse mõttekujutlusse, ilmusid peegelpildina, mis varjutas mõttekujutise täielikult.
Sa tegid seda juba enne, kui tulid mu juurde reaalsena. Sa olid mu mõtetes. Ma tundsin Su lõhna, tajusin Sinu siidpehmet nahka ja Su headust, kuid ei näinud veel su nägu. Tihti õhtuti palvetasin, et leiaksin omale õige. Selle, kes on mu tundmustes ning kes annaks mu sihitule ekslemisele suuna.
Sinust on saamas mu jaoks ainsana see, kes võib mind juhtida õigele rajale. Mõeldes Sinule ma näen viirastusi ja nägemusi sellest- oma eesmärgist. Eesmärgist, kuhu ma tahan jõuda. Seal ei ole mina üksi, seal oleme meie...
Sina oledki see, keda ma olen nii kaua oodanud. Ma tean, et kui me läheme koos käsi-käes, me jõuame sinna välja... Tänu sinule tunnen et ma ei ole enam rändur. Ma olen teeline, kes teab kuhu ta suundub ja ma tean kuidas sinna saada...
Koos Sinuga! Kas ka Sina näed seda? Ma ei taha ilma Sinuta olla, Ma Armastan Sind!

Sellist juttu ma sis kirjutangi :D

Hüvasti mu armas!

Mmmm... no, ma ei oska palju kirjutada, sest iga sõna teeb haiget. Õelda oleks miljon sõna, kuid tegelikult ei muuda asja mitte ükski neist, ka mitte kõige ilusam või sügavam mitte. Ma loodan, et tõeline ja sügav armastus on miski, mis on samuti kuidagi ületatav ja hääbuv. Igatahes need asjad, mida me nüüd, juba eraldi olles läbi oleme elanud ja kuidas üksteisele haiget tinud oleme peavad lõppema...

Fakt on, et me armastame üksteist ikka ja ei saa ilma teineteiseta hakkama, või siis ei saa hakkama nii, et oleme ja ei ole kaa... Nüüd on aeg proovida siis ilma, päriselt ilma. Äkki me ühel päeval kohtume taas kuskil ja Meie kord nii uskumatult hea olnud algus saab uue läike ja Me oleme koos? Jätan sellele imele oma südamesse ruumi...

Igatahes ma tean, et nüüd on nii... :(

Kõike head ja parimat sulle Karit, sest Sa ei vääri midagi muud, kui vaid parimat! (L)(K)

Kord, kui me kevadel olime päris pahasti tülis, siis ma pildistasin oma korteri aknast taevast ja mõtlesin, et kas selline on taevas õhtul mis jääb meie viimaseks? See oli sinu sünnipäeva õhtu.

28.05.2007

Imelik, aga ma käisin täna ka väljas ja pildistasin ka taevast. Täitsa ilma põhjuseta, nüüd siis tean miks.
Meie tegelikult viimane päev...

21.12.2007

Nüüd ma tean, miks taevas on nii ilus ja miks see just täna oli veel eriliselt kaunis. Seda ilmselt sellepärast, et kui on kõige valusamad, kurvemad, kohutavamad hetked, siis taevas tuleb oma ilu, kõikehõlmavuse ja kättesaamatusega ja leevendab natukenegi seda valu.