12 July 2008
my place
Korraks aitas sellest välja tulla eelmise nädalalõpu Allika laager, mis oli üle aastate tõeliselt hea ja püha. Minul tuli nüüd isegi soov Raamat läbi lugeda, mitte raamat vaid Raamat, tahan selle aastaga Piibliga ühele poole saada, oleks hea... Leiaks palju alust eluks ilmselt.
Aga siiski täna. Tulime Võistesse, maale siis, kihutasin ringi ATVga alguses, oli niisama see stressi eemale peletamise tunne, kiirus, tõusud ja mõllud. Siin ideaalne: metsarajad, läheduses karjäär kus saab mõlllata ja Jõulumäe need igasugu rajad, suusa ratta ja värkide, tõuse langusi asju kõik täis, nii hea.
A nüüd käisin õhtul pimedas sõitmas. Pleier peas, jäin seisma karjääri ääres, seal nii palju heledat liiva, et seda kohta pimedus ja öö ei valluta, nii hea. Istusin, vaatasin, nautisin ümbrust. Leidsin endale esimese koha, kus saab mõelda, leida aega enda jaoks ja tunnetada looduse vägevust.
Edasi läksin Mere äärde, siin on nii ilus, justkui sopp Pärnu lahes veel, vasakul kaugel üksikud puud paistmas karjamaade tagant jne. Siis vaatasin seda. Taevas lendas reaktiivlennuk, paremal oli kaubalaev liikumas Pärnu sadamast kas Läti või Taani väinade poole või kuskile sinna lõuna/loode poole. Siis aga vaatasin ja nägin silmapiiril majakat mille järgi laev oma teed tegi ning jäin seda vaatama, alles siis kui olin seda umbes 10 sekundit vaadanud märkasin et sellest vasakule ja paremale jäävad iga natukese aja tagant punaste tulukuestega valgustatud madalad ja õrnad tähised, mis näitavad laevale samuti, kus on madal. Sellega seoses tuli mulle meelde see, et vaid see, kes vaatab elu lähemalt näeb selle imesid. Hetkeks oravarattalt maha astumine, asjade üle järele mõtlemine aitab avarduda ja näha asju, mida muidu ei oskaks...
30 June 2008
Videoblogi
17 June 2008
nii palju
Vahepeal olen kõik eksamid sooritanud. Praegused tulemused Inglise keel 81, Ühiskonna õpetus 72 ja Ajalugu 61. Ootaks nüüd geograafialt ja kirjandilt midagi positiivset ja olekski kool lõpetatud. Ainuke, mis natukene nagu pakitseb on see va ajalugu, aga ei tahaks sel teemal väga peatuda...
Reedel kell 17.00 RAMis on minu ja minu lennukaaslaste lõpetamine, kes saab/tahab on väga oodatud...
Nüüd kui kool on läbi siis aina enam ja enam tuleb hakata mõtlema, mis suvel teha, töötamisele ja kõigele sellisele. Nii huvitavana tunduks töökohad Nikes, Korvpalliliidus või mõnes Tallinna suuremas fitness spordiklubis, hetkel uurin ja puurin oma võimalusi antud asutustes.
Muidu aga on väga palju korda saadetud. Korralikult trenni tehtud... teemas korvpall jõusaal jooksmine ja jalgpall.
14ndal oli esimene 5on5 kus Välguga ka osalesime ja mina omakorda ka kolmeste võistlusel. Tulemused üsna ootuspärased, kuid mitte väga halvad.

Üks õhtu käisime Binega jalutamas kakumäel, seal oli nii tore see, et nägime kõigepealt kolme põtra, siis pärast veel ühte põtra ja rebast, naljakas. Loomad võtavad vististi vaikselt üle meie linna.
Nüüd alles sai Sabine, Atsi ja Teelega loomaaedagi külastatud, nii vahva on seal vahel ikka käia, kui välja jätta, et piletihinnaga tegeletakse tõsiselt.
A veel eilne memuaar ka, käisime Atsiga "My fitness" spordiklubis Viru Keskuses eile ja pildistasime kaa :D Igatahes, asjalikum saal kui ma arvasin. Atribuudid üsna head, kuigi ütleme nii, et jõusaaliks mitte sobiliku ruumijaotuse tõttu on ülesehitus pisut naljakas on tegemist siiski üsna väärt jõusaaliga ja hea asukohaga, meeldiv oli seal kohata Tammeri roostevabat ust.
Aga mina pean siinkohal mainima, et kõik ebaõnn mis tegelikult praegu osaks saanud mulle... Tülid isaga, finantsmured, ärevus eksamite pärast mis iganes matab enda alla see, et ma olen väga väga õnnelik :) Minul see aasta tuli kevad alles suvel, ehk ma olen leidnud kellegi, kellega on hea :) the Best... pmtselt ikkagi kõige olulisem siin maises elus ma arvan.
Sooviks, et teistel kõigil oleks ka sama hea,
Miku!
Aa muide, ma tõmban sisse videod Tammeri firmapäevalt... Seda juhtis Oja Pets ja seal olid rocki tantsutüdrukud ja üldse muhe oli... to be continued
03 June 2008
HU? - depressiivsed Eesti väikelinnad
Igatahes, see HU? laul siis hakkas mind häirima. Kes seda ei teaks? EMT reklaam ja kõik jutud... Kuulsin uudiseid ja lugesin, et Eesti väikelinnade liit tahab laulu ära keelata. Miks peaks sellist laulu ära keelama? Põhimõtteliselt kõik mis ta seal laulab on ju tõsi ja kui väikelinnade elanikud ka ise mõtlevad sellest, siis saavad sellest aru.
Siis hakkasin teise nurga alt ütlema, et ainult Loll ütleb Lollile, et ta on Loll. Samamoodi, miks peaks lihtsalt kirjutama loole sõnad, mis justkui räägiks meie väikses ühiskonnas üsna suurt rolli omava ühe nähtuse, hetkel väikelinnade, kitsarinnalisusest ja tabudest. Kuulasin siis veel HU? plaati ja üldiselt võib õelda et hea produtseering, mõttes, et Critikal on teinud head taustad, Hanna Liisa hääl on samuti hea, aga plaadi rikubki ruugelt ära eriti mõttetud sõnad. Pea eranditult kõigis lauludes. Ilmselt on üritatud erineda keskmisest Eesti artistist kirjutades teistmoodi sõnu, ent peale teist lugu mõjub see juba originaalitsemisena ning hakkab ausalt õeldes häirima.
Selle loo kohta niipalju, et kui plaan oli tõstada kära tema kui artisti ja uue plaadi ümber, siis see on õnnestunud, aga samas minu kui keskmise tavakuulaja osas on tema plaadi vokaalne kujundus ehk sõnad üsna nõrgad, ning järgnevatel plaatidel võiks muusikale lisaks peituda ka mingi sõnum ja kandev jõud, mis paneks inimesi veel aastate pärast kaasa laulma nagu vanade Eesti lugudega.
29 May 2008
Smuutid
Mina, kui poiss kes viib oma raha otsejoones Boost mahlabaari on selline raamat väga hea leid. Smuutid üldse mingi viimase aja trenditeema, kõik ju tahavad vormis olla ja värsked kraamid ja jutud seda võimaldavad, on kasulikud ja lisaks ka maitsvad. Kui Lisaks prisma pai smuutidele ja kadarbiku talu toodangule ka ise tahtmist katsetada, siis see on väärt raamat. Ma nüüd ise ka paari retsepti proovind ja päris asjalikud jutud on, kindlalt soovitan!Hakkab saama

Hiljutine hakkamasaamine
27 April 2008
Hällist hauani...
Päev oli 100% puhas lõbu. Hommik algas sellega, et olime hankinud õpetajate parkla tõkkepuu puldi ning sõitsime oma autodega nende parkla täiesti kinni, õpetajad lihtsalt ei saanud parkida. Sellest tekkisid siis esimesed lained. Edasi pidid esimesed 4 tundi toimuma, mis olid väga vaegustega, kui välja jätta proovikirjandite tagastamise tund. Tundide aeg ja nende vaheaegadel toimus meeletu veesõda. Õpetajad küll proovisid seda ohjes hoida, ent tulutult. Veepommid meeletult kosed langemas, no tõeline lõbu. Lõbus vahepala oli meie direktori auto dekoreerimine. Sidusime ta auto külge suure hulga õhupalle. Need olid täidetud heeliumiga, üks suur kett läks taevasse, pluss purgid auto taga jne... Payback pmtselt :D Veel vääriks äramärkimist riietega basseini külastus, mis oli ka päeva lõpetavaks sündmuseks.


aaa... Laupäeval käisin veel furoori tekitamas, ehk käisin tööl. Tegin esimese sellise korralikuma videokokkuvõtte korvpalli meistriliiga mängust. Pirita vs Valga. Tõeline thriller pärast topelt lisaaega Pirita võitis. Tahate videokokkuvõtet näha vaadake youtube`is. Sellega juhtus, aga huvitav lugu. Mängus tekkinud ebardliku viske tõttu mille leedukas Skadas sooritas kolmese joone tagant, mis loeti kaheseks, tekkis võrdlemisi suur skandaal. Minu video oli seega hea kinnitusallikas. Sealt lõikas pildi oma artiklisse välja SlÕhtuleht ja Postimehe online artiklis oli isegi viide minu videole... Nii et lahe võiks õelda, videot praeguseks hetkeks pea 2500 korda vaadatud, mis on minu kui algaja jaoks tore.
Esmaspäeval oli meil lõpukell. Tegelt oli ülikurb päev, ausalt. Üheteistkümnendikud olid organiseerinud ilusa aktuse. Pardodeerisid meid, panid lapsed laulma, jagasid häid soove. Muide valiti jagati ka tiitleid mõnes kategoorias. Võite arvata, kes RaM Kooli kõige vingem spordiäss on (H) :D Päev siis kulmineerus viimase tunniga üldse, mis jutustas loo meie ajalookäsitlusest, mis pole tihti päris õige. Samuti istutasime oma, kaheksanda lennu, tammepuu kooli ette. Mõned labidatäied ka minu poolt selle puu juurte kaitseks. Kurb päev oli võiks õelda. Samas nii pidulik...
Edasiii... sellega algaski see raske nädal, teadsin, et reede ja laupäev kujunevad väga rasketeks. Terve nädal kulus peamiselt juba enda valmis seadmiseks. Sekka ka sporti ja juba ninna värskuse lõhna toova kevade nautimist.
Reede hommik hakkas nukras ärasaatmise meeleolus. Vanaisa matused. Kõik laabus ilusti, mis oli muidugi tore, aga kurvaks tegi vaatamata sellele. Ma olen õnnelik, et ma sain ka oma rolli mängida selle sündmuse juures. Ma tegin asja algusest lõpuni läbi. Kõigepealt läksin isa ja tädimehe ja -pojaga surnukuuris ja kandsime kirstu kirikusse, pärast sealt välja ja surnuaedagi. Lisaks aitasin hauda kinni visata ning kõigi kogunenud inimeste ees rääkisin isegi mälestuse papsist. Nii et tundsin veel nagu erilist lähenemist, ent samas õnne, et ta sai sinna kuhu tahtis.
Reedene teine suur event oli muidugi Välgu viimane etteaste korvpalli rahvaliigas. Tulemuseks 14 võitu 14st mängust, kui lisada meistriliiga mäng siis 15st võit järjest. Välk pole veel kaotanud mängugi, uskumatu, kui aus olla. :) Mitte, et nüüd hirmtugevad mängud oleks olnud, ent oleme suutnud koos hoida ja vaimu tugeva, see on tähtsaim. Järgnes autasustamine, ehk Välgul on nüüd oma karikas mida kappi panna ning mängijatel esimesed kuldsed medalid! Super poisid!
Laupäeval teadagi, kirjand. Seitsmes teema, üllatus-üllatus, kes seda poleks valinud. "Kas olla nagu kõik või jääda iseendaks?" Sisulisel poolel ei tahaks rohkem peatuda, rääkigem kui tulemus käes. Kindlus on, et läbi ei kuku :P. Samas liiga hästi ka ei läinud.
Meeldiva tudne jättis aga korralduslik pool, selle pealt on hea järgmistele eksamitele vastu minna. Kirjtuasime suures avaras aulas, mugav oli, õhkkond oli suudetud luua pingevaba, mis kergendas kirjutamist. Śokolaad ja veepudel läksid käiku, wc-sse ei olnudki tarvidust minna. 4h45mini ja täiskasvanuks saamist märkiv küpsuskirjand oligi valmis...
Nii palju minu viimase aja tegemistest.
Cyaaaa....