Viies väljalase. Tavaliselt olen kirjutanud oma aasta kokkuvõtet sünnipäeva päeval, kuid sel aastal tundsin, et vajab veel pisut küpsemist. Praegu, detsembri keskel näib enda jaoks olevat sobilik hetk. Hetk avameelseks haavatavaks check-iniks. Sobib kokkuvõtmaks nii eelmist eluaastat kui 2020 aastat.
Igal aastal arvan, et enam jõhkramaks ei saa minna. Igal järgneval aastal üllatab elu taas. Huvitav millal see lõppeb? Äkki 2021 sügisel räägin loo oma malbest ja pehmest 365 päevakust?
2020 on olnud täiest täidetud ühelt poolt vihaste järskude L kurvidega.
- Lõpetasin oma kohustused juhina pereettevõttes pärast kriitilisse seisu jõudnud vaimset väsimust ja terviseprobleeme, mis olid tingitud pikaaegsest oma pereliikmete poolsest väga halvast kohtlemisest kelle suhtes viibisin oma positsiooni tõttu sundseisus. Sellest olukorrast väljumine kestis kokku mitmeid kuid mille vältel pidin rinda pistma erinevat liiki manipulatsioonidega ja survestamisega. Kuna sel teemal avalikult rääkimine ei aita mind oma elus edasi siis ma seda ei tee. Sellega saavutaksin ainult negatiivset karmat endale ja seda ma ei soovi.
- Kohtuvaidlused eksnaisega Maailma kallima Maiki üle. Siiani on need kõik lõppenud võidukalt, mis on olnud suur vabanemine alati ja tõestus, et meie ümber on alles õiglus ning soov luua parimat võimalikku elu ja keskkonda oma pojale on tähtis ükskõik mis makstava hinnaga. Samas tekitab selline olukord tugevat vaimset pinget just alateadvuses mis muudab raskemaks teadveloleku ja tajudetaguse kontakti iseendaga. Ootan juba väga hetke, kui need õppetunnid on elus omandatud. Seni tuleb vastu pidada. Maiki nimel ei ole raske seda pingutust teha. Nagu me vanematena teame, pärast lapse sündi kolib süda enda seest lapse sisse. Õppetunnina on siin peamine olnud alistumine vs võitlemine selle eest, mis tundub õige.
Viimasest puntkist edasi minnes ongi väga sobilik rääkida rõõmsatest järskudest L kurvidest.
- Täpselt aasta pärast esimest kohtumist Heleniga, kellest juba ka eelmise aasta blogis juttu oli 16.06.2020 oli päev mil me abiellusime. Fantastiline päev koos Heleni ja Maikiga, mis rõõmustas viimase kui rakuni. Suhe ja kooselu Heleniga on olnud minu jaoks tõeline kalju, millest tormistel ebakindlatel päevadel kinni hoida. Täiesti uues, rahu ja kindluse tasemes armastuse kogemus ja elupartnerlus selle kõige paremas tähenduses. Vahel tunnen hirmu, et kas mina tema jaoks oskan ikka nii hea olla nagu tema minu jaoks.
- Tütreke. :) Salaunistus teisemelisest saati oli mul kutsu, kõigepealt poja ja siis tütar. Kuigi elu armastab vingerpussi visata siis ülihea meel, et selles, vist kõige tähtsamas vaates on universum võtnud vaevaks sisemisi soove õnnistada. ___ (mõistsite mis ma tegin, ei revealinud veel nime) sünnib 2021 jaanuari lõpu paiku ja saab olema koos Maikiga minu ja Heleni jaoks edasise elu tuum ja põhiline rõõm! Ei jõua eriti enam oodata! Kuniks oleme evolutsioonist piiratud olendid on lapsed kõige võimsama energeetilise mõjuga tegelased meie eludes. Issid ja tütred :)
- Usun, et minust on saanud Eestis üks enim avalikke esinemisi tegev juhtimise ja parema tuleviku visionäär. Challenge me on that if you can! Mõni teist mäletab kuidas aasta tagasi kirjutasin, et tunnen et mul hakkab nüüd father time. Aeg teistele oma kogemusi ja teadmisi jagada, nii ka läks. Arvan, et mu avalike esimeste number jääb sel aastal kuskile 40-50 kanti. Teemade spekter on olnud metsikult lai juhtimisest, tehnoloogiast, innovatsioonist, personalipoliitikast, vaimsest tervisest kuni ükskõik milleni. On olnud tundidepikkuseid loenguid, regionaalseid konverentse, Eesti suurimaid konverentsilavasid, avalikku sektorit ja poliitikutele rääkimist, kui raadiot, podcaste, meediat igat värvi. Isegi doktorantidele rääkisin rohelisest innovatsioonist. Oma lõpetamata Bakaga.
- On tulnud Rohetiiger oma missiooni suuruse ja ambitsiooniastmega mis tõeliselt rahuldab hinge ja pakub igal algaval päeval uue värske briisi. Oleme juba saavutanud midagi väga tähelepanuväärset Eesti kontekstis ja üldiselt võidelnud välja oma koha päikese all. Usun, et me alles alustame. Umbes pool aastat veel süsteemset vundamendi ülesehitust ja siis hakkame suuri tegusid korda saatma. Märksõnaks tiigri puhul on ja jääb koostöö. Koostöö nende vahel kes seda enne pole teinud. Siin peitub vastus väga paljudele juurprobleemidele!
Tegelikult on tähelepanuväärseid sündmusi olnud väga väga palju rohkem. Tunnen, et selles postituses ma hoian detailsuse kõige suurema vaate peal. Ma ei hakka oma vabakutselise rolle siinkohal üles lugema, aga olen viimasel ajal end avastanud huvitaval teemal juurdlemas... et mu CV ja kogemustepagas võib olla juba liiga lai ja eriilmeline. Kui keegi küsib, et mis su kogemus on siis on raske kohe validagi millest pihta hakata. Olen väga tänulik, et mu senine tegevuspagas on loonud võimaluse ja platvormi selleks, et pea kõik milles ma olen soovinud panustada on minu jaoks ka võimalik olnud. Näen, et ka järgmine aasta jätkub samas vaimus. Huvitavaid uusi ideesid on väga palju ja näen, et nende teemade jaoks mida soovin edendada ja kuhu soovin panustada alles hakkab küps aeg kätte jõudma.
Professionaalses vaates jääb siirus ja lihtsus märksõnadeks mille kaudu ma liigun. Peaaegu et tahangi olla naiivne idealist, kes visionäärina toob midagi uut enda tegevuste ümber...
Siinkohal toon ainult välja, et juba tuttavate märksõnade #Juhtimine #Kestlikkus ja #Haridus kõrvale on nüüd tekkimas ka #VaimneTervis. On tekkimas ka #Koostöö. Ootan ise juba õhinaga seda, et mis 2021 selles vaates kaasa toob.
Sel aastal olen isiklikult kõikide nende võtmekogemuste läbi ja üleüldse tunnetanud, et olengi ületamas selle elu vaates kõrgeimat mäetippu ja asunud laskuma. Selle metafooris positiivses tähenduses. Tunnen, et hedonistlik edasi rühkimine on jäänud kuskilt maalt selja taha. Kasvule ja rohkemale suunatud töö on tehtud. Olen tundnud, et nii rahalises vaates kuis asjade vaates, kui paljudes teistes vaadetes hakkan tasapisi liikuma tagasi selle suuna poole, milliselt meid siia ilma sünnitati. Peamiselt ikkagi energeetiliselt ja tajudetaguselt kah... Pean seda ise väga heaks uudiseks, et olen tunnetuslikult sinna jõudnud. Tunnen, et selleks on olnud vaja läbida väga mitmeid etappe oma elus. Oma elu kõrvalt vaatamine, omanikuks saamine, oma kogemuste võrdlemine absoluutsete tõdede ja tarkuste kirjeldustega. Pikal matkal on palju orge ja mägesid juba läbitud! Kui eelmine aasta sain oma ellu equanimity kontseptsiooni siis sel aastal eudaimoonia. Arusaamine sellest, et igasse päeva on vaja rõõmu talletada nii palju kui on minu kätes. Mitte emotsiooni baasilt aga absoluudi. Sotsiaalne kapital ehk suhted - eneseareng - kogukond on saanud kõik toimida praktiliselt ja väga sisuliselt. Enda ümber koondub järjest enam õigeid inimesi kellega koos on hea olla. Leidsin poole aastase kootśingu tulemusel postratsionalismini. Teen nüüd asju nii nagu ei ole kõige ökonoomsem. Sest et miks mitte?
Iga inimene on oma keskkonna kujuline.
Ma olen 2020 aastal saanud teha väga suure sammu edasi selles keskkonnas, et võiksin muutuda oma kujus selliseks, milline olemine pakub päris rahu.
Raskustest hoolimata on koguaeg olnud südames hea tunne. Armastan elu, armastan Helenit, Armastan Maiki, Armastan ___, Armastan Välku! Negatiivsest energiast vabanemine on toonud palju kergemad sammud ja päikselisemad päevad. On isegi toonud vabanemise painavast seedimisprobleemist.
Olen rahunemise ja taastumise foonis ja hoolimata sellest et tahan ka edaspidi teha palju siis tunnen, et ülejäänud teekond hakkab kulgema valguse suunal.
Sel aastal õppisin veel üht asja, mis viis mu filosoofiat ja arusaamist edasi. Vabastas.
Tingimustes kus meie ümber on ainult kaks päris püsivat asja, milleks on energia ja informatsioon ei ole võimalik meil mitte kunagi aru saada, misasi on Jumal. Jumal kui siis tõeline vastus küsimustele mida inimestena saame küsida. See mis on korraga mitte midagi ja kõik. Need kes otsivad jõuavad küll kõik sarnaste seaduspärade ja vastusteni ja usun ise, et 99 % on olemas vaimse arengu teekonna kaudu selgust mida inimene suudab saavutada aga jääb see 1 % tõde mida pole mitte iial ette nähtud inimesele kinni püüda. See teeb vabaks. See on nagu horisont. Sa ei saa mitte kunagi vaadata mere peale ja õelda, et ma näen horisondi mõlemat otsa absoluudina. Kohe kui sa kallutad pead või astud mõne sammu siis see horisont on midagi muud.
Seega paljuski jääbki meile kogemise rõõm, avastamise rõõm ja kasvamise rõõm.
Võtan isiklikus vaates aasta kokku sellega, et varju poolelt olen 2020 aastal saanud maha laadida niivõrd palju raskust mida väga paljud kannavad terve elu endaga kaasas, positiivselt olen saanud juurde võrratult palju ja peresuhted milles me koos Maiki Heleni ja ___ ja Välguga oleme on ikka väga väga awesome!
Puhas kogemus ja kogemus suurest rahust. Tunnen, et isegi minu lapsetoast pärit ebakindlused nagu tunnustusvajadus ja kui asjad on hästi ise kuidagi neid testida, et nii hästi ei tohi olla hakkavad läbi saama. Tunnen, et on turvaline olla meil kõigil need kes oleme ja üksteist toetades ja nähes kasvada. Püüan siin järk järgult saada veel paremaks.
Väga palju hirme on sel aastal asendunud lootusega ja veelgi suurema usuga iseendasse. Tunnustus mida olen kogenud ja õlalepatsutused on tähendanud palju.
PS! 2021 on minu jaoks uue aasta lubaduste tegemise aasta. Nii füüsilisest vormist väljas pole kunagi enne olnud ja paljuski asja pärast. Tähtsamad asjad on röövinud kogu energia. Olen tundnud, et peas on asjad korras aga kehasse jääb energia kinni. 2021 ajan selle joonde. Või söögu mind susi. Nii et kehtib jaanuari uusaastalubadus kui ka suveks rannavormi! Selle lubaduse peale võite mind suvel vastutusele võtta...
Lõpetuseks 2 sõna veel üldisest olukorrast Maailmas. Kuigi nii ei sobi avalikult rääkida siis iga aasta olen selle blogiga end nii ehk naa alasti kiskunud... Suures pildis näen, et vähe on jäänud lootust sellele meie planeedile... Kollapsid tunduvad möödapääsmatud. Sellele vaatamata tuleb pingutada ja võidelda ka suurte tõenäosuste vastu. Mine sa tea äkki õnnestume. Selles vaates on viiruseline olukord, olgu see kellegi inimese kätetöö ja suurim kuritegu inimkonna vastu või looduse viis kuidas ennast kaitsta kujunemas tõeliseks teadveloleku kontrolliks ja võimaluseks samal ajal. Pole seni näinud ühtegi märki, mis seda arvamust purustaks.
Väga selgelt on täna Maailmas inimesed kes alluvad inimkonna ajaloo kontrolli narratiivile, mis on välja kasvanud sellistest kultuurilistest vahenditest nagu relligioonid, teadus ja majandus ja on hirmu poole peal. Teisalt on väga palju inimesi kes on valguse poole peal. Praegune olukord on teinud inimeste oleku, energia ja elu ohvri/omaniku rolli määratlemise nii palju kergemaks ja on aidanud leida väga palju uusi mõttekaaslastest sõpru. Kuigi väljavaated, mis kõikide tegurite koosmõjul viirusest vastu vaatavad on väga kõhedust tekitavad siis see mis sellest pandeemiast alles jääb ja kuhu me edasi liigume on igal juhul parem kui see kus me olime enne selle algust.
Seega püsige terved, kandke maski kui tahate, kui ei taha ärge kandke aga fokusseerige eudaimoniale.
Mängige ise ja laske teistel ka mängida.
Ärge unustage edasi areneda.
Tänumeeles kõige eest! Nii hea kui halva. #Equanimous
Side lõpp.
