Esimene selline post, mille pärast ma üldse selle blogi teign. Nimelt, et kui mul tuleb mingi lamp mõte või miski hakkab hargnema panen kirja lootuses saada kaasarääkijaid, või vastuvõitlejaid.
Igatahes, see HU? laul siis hakkas mind häirima. Kes seda ei teaks? EMT reklaam ja kõik jutud... Kuulsin uudiseid ja lugesin, et Eesti väikelinnade liit tahab laulu ära keelata. Miks peaks sellist laulu ära keelama? Põhimõtteliselt kõik mis ta seal laulab on ju tõsi ja kui väikelinnade elanikud ka ise mõtlevad sellest, siis saavad sellest aru.
Siis hakkasin teise nurga alt ütlema, et ainult Loll ütleb Lollile, et ta on Loll. Samamoodi, miks peaks lihtsalt kirjutama loole sõnad, mis justkui räägiks meie väikses ühiskonnas üsna suurt rolli omava ühe nähtuse, hetkel väikelinnade, kitsarinnalisusest ja tabudest. Kuulasin siis veel HU? plaati ja üldiselt võib õelda et hea produtseering, mõttes, et Critikal on teinud head taustad, Hanna Liisa hääl on samuti hea, aga plaadi rikubki ruugelt ära eriti mõttetud sõnad. Pea eranditult kõigis lauludes. Ilmselt on üritatud erineda keskmisest Eesti artistist kirjutades teistmoodi sõnu, ent peale teist lugu mõjub see juba originaalitsemisena ning hakkab ausalt õeldes häirima.
Selle loo kohta niipalju, et kui plaan oli tõstada kära tema kui artisti ja uue plaadi ümber, siis see on õnnestunud, aga samas minu kui keskmise tavakuulaja osas on tema plaadi vokaalne kujundus ehk sõnad üsna nõrgad, ning järgnevatel plaatidel võiks muusikale lisaks peituda ka mingi sõnum ja kandev jõud, mis paneks inimesi veel aastate pärast kaasa laulma nagu vanade Eesti lugudega.
4 comments:
ma kuulsin kuidas HL ise sellest loost raadios rääkis. see olevat sündinud sellel kes sõnad tegi u. lihtsalt sellest, et mingis kindlas väikelinnas olid viinerid nii kalli hinnaga vms. samas HL ise ei nimetanud seda lugu oma lemmikute hulka. aga need paar korda, mis ma seda lugu kuulnud olen, tundub ok. vahest ongi vaja valusaid asju kuulda. las laulavad.
i agree to disagree. selles laulus on sõnum, veidi labaselt võib-olla esitatud, aga lihtsuses peitubki võlu.
Kas te tajute kogu seda sarkasmi, mille need sõnad üles ehitavad? Depr. Est. väikelinnad pole instrumentaalselt just mu lemmiklugu, aga see-eest on tegu väga hea ja temaatiliselt mitmekülgse albumiga. Terav musikaalne (enese)kriitika Eestis toimuva kohta on asjakohane ja peaks kõigile, kes ennast mõne loo sõnades ära tunnevad, mõtlemisainet andma.
Lisan veel, et minu jaoks on sellel plaadil circa 90 korda sügavam sõnum, kui ühelgi meie üldise rahvalemmiku Terminaatori, Smilersi või muu sellise lugudes kunagi on olnud. Period.
Post a Comment