At the moment it seems just as life is one supersized merry-go'around. Kardan, et varsti hakkab selline lause kummitama.
Samas olen leidnud Kristi, kes annab mulle sisemise jõu. Tahtmise hommikul ärgata. On kelle nimel elada ja edasi pürgida, et olla temale parem ja, et saaks olla koos ja tunda puhast rõõmu minu jaoks parima inimese seltskonnast terve pea 7 miljardi inimese hulgas... mmm... nii hea.
A tulevik teeb tahes-tahtmata murelikuks. Vb elan 1,5 kuu pärast ilma tööta oma elamises ja juhin kossuvõistkonda, samal ajal õpin ülikoolis. Tegelt ma arvan, et kõik läheb ikkagi hästi. TTÜ toob nii palju välja kutseid õppealaselt, et pisut hirm on. Paljud räägivad, et tegu on raske ülikooliga. Samal ajal see, et Välk on välja jõudnud Eesti Esiliigasse ja mina olen realiseerinud sellega oma unistuse, et võistkond kunagi nii kaugele viia on hea. Nike töölt lahkumise lõppvaatus saab samuti ilmselt huvitav olema... Elus on ärevad ajad ees.
Täiega mõnus... Pärnus on 5 päeva veedetud, enamus neist koos tibuga ja iga päev meres ujutud ja nüüd sauna ka tehtud... Nii hea...
Oeh nagu enne mõtlesin et kirjutaks kui istusin lavas ja aknast paistis ehe päiksekiir sisse, mis kuidagi tekitas mingi motivatsiooni, et ennast natuke lahti kirjutada, a praegu kirjutama asudes on mul ikkagi aint üks asi mõttes ja midagi tarka ei tule...
... Ehk ma lähen voodi ja vaatan Kristit unes nüüd.
Pce ya'all
No comments:
Post a Comment