Mul viimase aja teema, et reeded teevad hoopis meele heaks, mitte enam nädalavahetus.
Eile tulime siis linnakatlast maale ära ja mitte aint maale vaid Saaremaale. Tee peal Lihula ristis nägime avariid, kus väikekaubik ja veokas olid kokku pannud, mõlemad juhid said surma :( Siis laev kõikus RÄIGELT ja Muhul sõitis meie tagant auto kraavi... Kas ma pean veel ütlema, et teeolud olid sitad? Ei... lapsed... ma ei pea.
Siis jõudsime siia, eile oli ju peaaegu, et heagi aga ei olnud. Käisin toas kus ma eelmine aasta olin, ehk kus ME olime... Kurvaks läksin.
A täna oli hoopis vahvam juba... Omql oli kohe Charcot duśś
(tädi tulistab kahuritega vett su pihta), pärlivann ja massaaź. No võib oletada kui sodiks see tegi.
A siis mõtlesin vahet pole... I`m a maaan :D ja siis läksin eerm... jõusaali, siis läksin jooksma. See oli nii fann ükskord enne siin kirjeldasin ühte jooksuelamust, milles kogesin imelist vabanemist ja iseendaks olemise rõõmu, täna oli kordusvaatus. Hoolimata sellest, et väljas oli vihmasadu ja räme tuul. Ilus oli joosta Kuressaare linnusest mööda ja mööda uuselamurajooni piirt ja vaadate merd paremalpool. Oeh, erilistest hetkedes peitub elu võlu ju, kellele seda rutiini ja tavalisust ikka vaja on. Siis käisin veel uuesti jõusaalis, ujumas ja saunas ja solaariumis ja õhtustamas ja vaatasin perega filmi ja jõin smuutit ja kõik on ülihea... Nii tore olla... Aga ikkagi olen kurb miskipärast. Ma see nädal mõteld terve aeg, et mulle ei meeldi üksi olla. Tahaks kedagi enda kõrvale kelle eest hoolitseda ja kellele pai teha ja kelle hääää sõbeer ollla. Nii kurb, kas sellist puud kasvab kuskilt kus üks selline vili küljes ripuks? Mu jaoks.. :/ Kiku on ka endiselt kallis, ei saa jagu :(
Lähen kassi muusika saatel uinuma. A tegelt oli hea päev ja näiliselt on kõik fain.
No comments:
Post a Comment