Ragtime

Ragtime on oma olemuselt novell, mis on kirjutatud nii oleviku vaatelisena kui ka retrospektiivis. See jutustab loo kahekümnenda sajandi alguse elust Ameerikas, New Yorgis. Teos on osalt fiktsionaalne, kuid mis E. L. Doctorow raamatu eriti huvitavaks ja lugemisnaudingut pakkuvaks muutis, oli ajalooliste isikute sisse toomine teosesse ja see, kuidas nemad mõjutasid nende niinimetatud väljamõeldud tegelaste käekäiku ja sündmuste arengut. Ameerika üheksateistkümnenda - kahekümnenda sajandivahetuse seksikuse ja ilu sümboliks olnud Evelyn Nesbit, ärimehed Morgan ja Ford ja mustkunstnik Houdini on raamatusse sisse toodud tegelased elust enesest, kuid olulisemad veelgi on siiski Ema, Isa, Tate, Ema noorem vend, nende poeg ning Coalhouse. Isa oma tegevusega on raamatud justkui selleaja ameerika ühiskonna peegeldus. Tema peres valitses näiline heaolu, kuid sisemiselt oli probleeme. Ta ei olnud oma pojaga palju ühist aega otsinud, ei olnud tal oma naisegagi kõik korras. Oluline oli ainult see, et näiliselt oleks kõik hästi. Ema on hea näide paindlikkusest ja hoolivusest. Tema puhul saab muutvaks jõuks see, kui ta mees on Antarktikas ekspeditsioonil siis sel ajal peab tema ka peret ülal pidama ning ta kaotab respekti oma mehe kui peretoitja vastu. Ta näeb, et see polegi tegelikult nii raske. Sellest hakkab nende peres allakäik ja kaob ka armastus. Ema noorem vend on oma olemuselt perfektsionist ja tal on raskusi oma koha leidmisega elus. Küll otsib ta endale elu mõtet Evelyni näol, küll püüab näha õndsust anarhistis, kuid leiab lõpuks oma koha Coalhouse`i kambas, see on paik, kus ta tunneb end hästi. Nagu raamatust võib lugeda oli ta tegelikult geenius, kes leiutas relvi, mida Ameerika ei suutnud kasutusse võtta isegi enne teist maailmasõda. Ta on üks ehe näide iseenese otsijast. Coalhouse Walker on muusik, kes satub raamatusse võrdlemisi juhuslikult, kuid tema teeb sellest raamatust tõeliselt ragtime`i . Ta toob sisse rassismi probleemi. See on tugevalt rassistlik teos kui seda lugeda. Tema näide, kuidas musti ülekohtuselt koheldi on igati tolle aja elust enesest. Ta ei taha leppida olukorraga, et musti kiusatakse mitte oma isikliku olukorra pärast, vaid mina arvan, et ta sõdib kogu oma rassi eest ja tahab, et nende hääl kuuldavaks saaks. Tema valitud meetmed on ainsad mis tõstataksid tema häälekaja piisavalt kõvaks, kajamaks ja viimaks sisse muutusi mustade mõistmisel ja nende kui kaaskodaniku võrdsel kohltemisel. Tate on tegelane, kes raamatu alguses kogeb uskumatut valu ja petmist, kui ta ei mõista miks ta naine teda pettis. Naine tõi küll suurima ohvri, kinkides ära oma puhtuse oma pere ülalpidamise eest, kuid Tate ei mõista seda ning lahkub koos oma türega kodust. Tate on küll tark ja inteligentne mees, kuid seda kuidas kapitalistlikus maailmas hakkama saada õpib ta allessiis, kui asub oma filmiraamatuid kirjutama. Tema tee ristub ka Evelyniga, kuid see toob ta ellu juba teise pettumuse ning ta kardab, et kõik naised, kes tema ellu tulevad on hoorad. Raamatu lõpus leiab ta siiski oma õnne, nii üllatav kui see ka pole Emaga, kes on aasta aega leinanud oma surnud meest, kellest tegelikkuses oli tema hing eraldunud juba enne tema surma. Raamatu üks põhiprobeeme, millega tuli tegeleda kõigil oli muutustega leppimine. Raamatus toimusid pidevalt muutused, osad dramaatilised, teised vähem, aga kõik tegelased pidid nendega hakkama saama. Näiteks Isa mõistab ühel hetkel, et ta peab leppima sellega, et ta on kaotamas oma poega ja naist, sest ta pole nende suhtes piisavalt hooliv olnud. Coalhouse peab tunnistama Sarah kaotust, Emily leppima sellega, et kaks meest kes on tema elus tähtsat rolli mänginud on mõlemad tema kõrvalt läinud. Veel on väga oluline roll teoes mängida eneseotsingul ja selle minaise tunde ja elumõtte leidmisel. Ema noorem vend on hea näide sellest, kuidas ta eksleb mööda erinevaid radu, ühed kitsamad, teised laiemad. Ta otsib oma õnne armastuses, kiindumuses kuni lõpuks leiab revolutsionääris rolli, mida ta süda ihaldab. Ta otsib õiget teed sihikindlalt tal ei kaota kordagi kannatlikust. Ragtime oma reaalse kirjeldusega, tegevuste rikkaliku vaheldumise ja uskumatult köitvate tegelaste ja motiivide ja probleemidel näol kehasta kokku minu jaoks raamatu milletaolist ma pole varem lugenud. See on üks intrigeerivamaid ja mõtlemapanevaid teoseid, mis kajastab nii realistlikult ameerika selle aja eluolu, ühiskonna puudujääke, norme ja dikdaate ning kuidas selles ühiskonnas eksisteerivad inimesed nende kõigega toime tulevad. Ehk saaks kirjutada sarnaser raamatu ka kahekümne esimese sajandi Eesti kohta? Ei tea! Üks aga mis kindel, ragtime`i ei tohi liiga kiirelt mängida ja sellepärast asungi seda teost uuesti lugema, et teos paremini mulle pärale jõuaks.