Sellest ajast, mil ma viimati siia kirjutasin, on juhtunud liiga palju, et sellest eraldi kirjutama hakata. Näiteks ei taha ma luubi alla võtta Tśehhi reisi või midagi muud sellist, vaid lihtsalt mis lõpuks andis tõuke ka siia midagi kirjutada.
http://www.basket.ee/?news_id=5446&mid=654 Esimene tehtud videokokkuvõte suurest mängust, Välgu kokkuvõtted on ka kuskile välja viinud :)
Siis täna oli RAM kooli väikestel poistel "Nike cup", kuhu mind treeneriks oli palutud. Võtsin Taanieli abiks ja läksime kohale.
Kuigi alguses ka poisid ise rääkisid, et vastased on ülisuured, tugevad, siis suutsime neisse piisavalt tahet ja indu süstida, et me võitsime mõlemad mängud. :) Esimese 12:9 ja teise väga tugeva vastase üle koguni 30:10. See võib kõlada küll, et miks ta sellest räägib, aga see oli viimase peal kogemus. :D Näha, kuidas väikeste poiste mäng paraneb iga minu kommentaariga, kuidas nad saavad indu ja tahavad rohkem ja rohkem... Ning nad tegelikult ka õnnestusid. Arvan, et ilma meie kui treenerite abita, poleks nad täna võitnud. Lihtsalt nii hea oli naerulsui sealt saalist lahkuda.
Siis vahepeal suutsime koolidevahelistel Tallinna võistlustel teises div. teise koha saada, mis on tore iseenesest. Kuigi see kuldmedal jäi lisaaja ühe punktise kaotuse taha. :S
Siis Tallinna rahvaliigas on kuld "Välguga" kindlustatud. Viimane mäng on õige pea tulemas, kuhu ootame kõiki kaasa elama. Seal saame kuld medalid ja karika :)
Nüüd liitusime ka Tallinna Meistriliigaga, kus peaks väga tõsiseid ja häid mänge saame.
Ehk tahes tahtmata tundub, et korvpalliga seotud kõiksugu juhtumised on need, mis elu elamisväärseks teevad.
Järgmine reede riigikaitselaagrisse, mis saab hea olema eeldatavalt :) Aa... Ma olen vist sellepärast ka õnnelik, et olen leidnud kellegi, kes on väga väga väga kallis :)
Hakkan nüüd jälle tihedamini kirjutama, pce out friends.
Muide orksis on hunnikus reisipilte...
No comments:
Post a Comment