27. eluaasta, pole kahtlustki et vanaduspõlves tagasi vaadates murranguline

Idapool maakera õeldakse, et elu on duaalsus ja poolustevahelise tasakaalu otsimine. Võin julgelt õelda, et mõõdunud eluaastasse jääb selgelt nii minu senise elu kõrghetk kui ka tumedaim madalseis. Hiinas tuntud Chi ehk way ehk see osa elust mida endal on raske mõjutada on end tugevalt ilmutanud.

Olen hiljuti suutnud enda jaoks ära sõnastada 3 minu elus kõige suuremat rahuldust pakkuvamat asja: Need on perekond, inimeste aitamine ja liidriks olemine.

Kui suutsin enda sügavamast teadvusest need märksõnad välja skänneerida siis hakkas mu senini elatud elu mulle loogiline tunduma. Paljud minu tegemised, mida ei olegi nii vähe on olnud kantud pere, juhtimise ja inimestega töötamise vaimust.

Selle aasta läbimurre oli minu jaoks oma juhtimisambitsiooni tasemeni jõudmine. Olles tundnud kutsumust ja teinud süsteemsed tööd aastaid 7 ütleksin, siis olin juba kaua oodanud hetke mil mulle usaldatakse juhtroll mõnes minujaoks piisavalt olulises organisatsioonis. Alates veebruarist olen saanud olla Estanci ligi 150 liikmelise meeskonna teenistuses ja sellest päevast pole ma enam päevagi töödanud! Et keegi valesti aru ei saaks siis tööd tuleb kõvasti teha, aga iga päev on justkui järjekordne preemia ja võimalus kuidas viia oma kutsumust edasi. Olen ülimalt tänulik selle eest ja tunnen end vastutusrikkas rollis nagu kala vees.

See suurepärane kordaminek, mille olulisus minu jaoks võiks olla umbes selline, et nüüd võin leadershipi vaates rahus surra... on pakkunud isiklikult sisemiselt mulle senitundmata rahulolu oma tööst ja tegevusest.

Vastu on elu mulle õlgadele pannud aga vähemalt sama võrra traagilise tõe millega silmitsi seista. Minu 7 aastat kestnud suhe ja 3 aastat kestnud abielu on minu partneri initsiatiivil läbi saanud.  Kuna te just lugesite, et minu elu kõige olulisem asi üldse on perekond siis võite ettekujutada milline segadus, frustratsioon ja eneses pettumine kaasnesid sellele tõele otsa vaadates. Jääme ühiselt kasvatama meie imearmsat poega ning teeme koostööd selle nimel, et see sündmus tema südamesse võimalikult vähe segadust ja valu külvaks ning jagame vastutust ja headust Maiki kasvatamisel ka edaspidi.

Plaanime jääda Kristiga headesse suhetesse edaspidigi ja olles jõudnud staadiumisse kus armastus on ületanud kogetud valu võin õelda, et tahan endiselt Kristile elus parimat ning olen talle toeks nii palju kui ta seda soovib. Samas ka isiklikult tasandilt hetkeks mitte arvestades tõsist tõsist muret selles osas kuidas Maik olukorraga kohaneb tunnen end samuti vabastatuna. Minu kokkuvõtlik kommentaar sellisele suurele otsusele on selline, et oleme Kristiga oma intensiivsuselt nii erinevad inimesed, et kuigi mõlemad tegid ühiseid pingutusi ja oleme jaganud mitme eluea jagu siiraid tundeid ning läbielamisi, siis meil mõlemal on kergem jääda iseendaks ja saavutada endale olulisi eesmärke elus, kui me laseme tekkinud suhtedünaamikal ja erimeelsusi põhjustanud käitumismustritel oma teed minna. Kuna läbime nii Maiki psühholoogiliste vajaduste ära tundmise ja katmise, kui omavahelise uues mõõtmes suhte kohalt nõustamist ja meil on endiselt olemas üksteise suhtes hea tahe siis olen peaaegu kindel, et tehtud otsus võimaldab meil omavahel paremini läbi saada ja üksteist toeatada, misiganes väljakutseid elu ka ei tooks.

Kaks minu hinnangul tähelepanuväärset tsitaati:
I choose my path, but it’s a pity that I did not find similar understanding in the people among whom I wished to find it most of all … “ - Keanu Reeves

The dark uneasy world of family life - where the greatest can fail and the humblest succeed. - Randall Jarrell

Nimetatud kriis on andnud võimaluse äratundmiseks, et inimene kasvab ja areneb enim kõige raskematel hetkedel oma elus. Olen jõudnud äratundmisele, et tänumeel, headus ja ilusad mälestused on need mida sellest kogemusest endaga kaasa võtta ja tuleb julgelt põnevusega vastu minna sellele, mis ees ootamas on. Kuigi olen võõrandumas relligioonist, mis mind terve elu saatnud on siis usk on mul sellevõrra veelgi kindlam ning ma tean, et Jumal ei anna mulle kanda koormat, millega ma toime ei tule.

Olen jõudnud oma elus tasemele, kus suudan olla tänulik ja elada päeva korraga nautides kõiki väikseid õnnestumisi ja võttes ebaõnnestumisi õppetundidena. Hetkes viibimine ja mindfulness pole minu jaoks enam mingi muinasjutuline Maailm vaid elan selles staadiumis ja see on olnud imeline transformatsioon!

Kuna tegelikult elan juba alates 2014 17. maist oma elu Maiki nimel ja saan igast koosviibitud hetkest, silmavaatest ja puudutusest temaga midagi sellist, mis teeb elu elamisväärseks siis pühendan lõigu oma eluaasta kokkuvõttest ka sellele, mida ma tema kasvatamisel tähtsaks pean. See lõik on oma olemuses järjejutt ja olen iga aasta endale kirja pannud kõige olulisemat lapse kasvatamises ja elu on näidanud, et õpid pidevalt juurde, aga hetkel pean lapse kasvatamise juures kõige olulisemaks järgmisi punkte:

• Tingimusteta armastus - Pole suuremat kingitust, mida teisele inimesele anda ja see ei vaja lahti seletamist.
• Jagamata tähelepanu. Olles koos muutub kõik muu tähtsusetuks. Minu jäägitu tähelepanu loob eluaegse usalduse.
• Minu elu mõte on kasvatada oma laps ülesse nii, et ta saaks võimalikult varakult selgeks elu põhitõed. Eriti need mille tundma õppimiseks läks mul liiga kaua aega ja mille eest olen pidanud maksma kallist hinda. Näiteks kuna ma näen juba tema meeletut potentsiaali ja talenti siis ülitähtis on tal ära õppida, et talent ilma töökusetta ei too tulemusi.
• Tahan, et mu laps peaks ebaõnnestumist normaalseks ja oskaks leida õppimiskohti.
• Kasvatan oma lapse liidriks! Julgustan ees minema ja vastutust võtma seal kus teised kõhklevad.

Kuigi elu on sundinud sel aastal alandlikkusele just läbi armastuse ehk selle, et olen usaldanud oma saatuse teise inimese kätte, siis täna võin endiselt õelda, et minu lähenemine olla alati aus, siiras, hoida oma suhteid korras ja enda südametunnistust puhtana ei ole mind alt vedanud. Tunnen iga päev seda vabadusetunnet, et mul ei ole kellegagi suheldes mingit agendat, keegi ei saa miskit minu vastu kasutada ja olen oma arvamustes ja väljaütlemistes 100 % vaba. Hiljuti kinnitas mu tunnetust, et ükskõik mis ka ei juhtuks jään endale kindlaks üks kuuldud Seneca mõte. Parafraseerin seda, aga mõte oli midagi sellist: õnnelik saab olla vaid inimene kes usub koguaeg ühtesid ja samu asju. Kui see mida ta usuks oleks vale siis ta ei saaks järjepidevalt sama seisukohta omada. Sellepärast eelnev lõik teebki mind rõõmsaks. Ma ei ole siiani tundnud, et olen iseend alt vedanud ja, et ma oleksin oma poega alt vedanud. Need on need 2 majakat minu elus mis mu enda jaoks otsustavad minu elu õnnestumise ja tähendusrikkuse.

Kogu Universum on siin selleks, et kaasa aidata. Tuleb vaid hoogu juurde anda!

Tänud tähelepanu eest, kes võttis vaevaks lugeda ja kui uus aasta suudab oma tõelisuse ja elulisuse poolest mõõdunud eluaastat ületada... siis ma söön väga hea meelega oma mütsi ära. või jooksen paljalt näiteks viru tänava otsast kuni vabaduse platsini. Loodetavasti keegi ei saa 02.10.2017 mind nende lubaduste eest vastutusele võtta.

Boonusena viimasel ajal abiks olnud laulusõnad:

I think I'll let fate just take me home
'Cause over pain, love is outgrown
I've never won a fight to understand
I just move as my heart commands
-Ellie Goulding Scream it out

Kohtume Kundalini joogas, ji-jitsu trennis, atleetvõimlemistunnis või jääaugus- need on kõik järgmise eluaasta märksõnad!