Mulle tõsiselt meeldib olla uues positsioonis. Teada, et sina ei otsusta ja nii on hea. Olles toonud oma kaardid päevavalgele, mis tavaliselt annab eelise vastasele, näha et selles on midagi head. Selleasemel, et mind lihtsalt tugevaks pidades saada valesti aru ja arvata, et olen ülbe... Paistab läbi, et ma vaid näiliselt püüan olle tugev ja see on vaid katteks, et varjata tõelist end.
Ma tahan tõsiselt näha, et kas selles mis ma olen tõesti ei piisa? Kauaks üks inimene paneb vastu... Kas ta ongi selline... Tegu on labürindiga milles õigesti orienteerumisel ootab ees kuldne autasu või on tegu labürindiga kus puudubki õige tee... Ja siis see sõna EI, milletaga on tihti tahe õelda jaa...
Mulle nii meeldib, rsk! :p
No comments:
Post a Comment