30 December 2008

Fare well!

Viru keskuse Citysport. Viimane tööpäev seal sai tõsiasjaks. Olen järjekorselt sunnitud tõdema, et lahkumine on raskem kui enamik muid asju... Olgugi et mitte päriselt firmas, vaid oma töökaaslastest, sellest kohast, harjumustest, rütmist jne... Ilmselt põhjustab seda teadmatus uue suhtes... Ei teagi mida Kristiine keskuselt oodata... Ilma jäämine inimestest, kes on jõudnud meeldima hakata. Lahkumine pakub alati palju küsimärke ja vähe hüüumärke! ? ?

28 December 2008

Negatiivsus/Positiivsus

   Ma vaatasin siin oma kirja pandud postituste ja ridade vahel ringi, ja avastasin, et ma kipun end väljendada tahtma, kui mul on mingi häda või mul läheb halvasti isiklikus elus... Peamiselt sellest ma siin kirjutan... 
   Aga tegelikult pole elu üldse ju ainult halb. Vahest ehk ei oska ma tänulik olla, selle eest mis mul on. Päris tihti olen pidanud kuulma, et ma võiksin olla tänulikum, aga olen alati arvanud, et seda kuuleb oma vanematel iga laps ja ei ole seda nii tõsiselt võtnud. Alles nüüd märkan, et nii see on tõesti. Kui mul läheb midagi halvasti, siis tahan ma, et kõik teaksid, et mul on halb... Onju mõnus oma pseudoprobleemi teisele kurta... 
Vastupidi- kui kõik läheb ülesmäge, eesmärgid täituvad, mis minu puhul tõesti juhtub üsna tihti... Siis on see rahulolu vaid hetkeline ja enamasti pole isegi soovi seda rõõmu teistega jagada.  Kipub ju nii olema, et see kes langetab õigeid otsuseid ja teeb oma edunimel kõik... Saavutabki selle... Mina täiega nüüd tahaks oma rõõme ja häid tulemusi ja õnne välja elada!
   Kas see post oli nüüd lohutus mu järjekordsele sisemisele tühjusele või ma tõesti hakkangi nii tegema, näitab aeg...

14 December 2008

Videvik

Tuleb tuttav eelmisest postitusest? aham... See on nakatavalt põnev sünnitis

Sisu kohta võib lugeda filmiarvamus postist, aga siinkohal peaks siiski mainima et ettearvatult 100% film ja raamat ei kattu, raamat siiski omab ära... on sisukam ja põnevam.
Esiteks miks see minu jaoks nii huvitav ja põnev on, on see, et see räägib tõelisest armastusest. Millestki, mis on nii tähtis ja mille järgi on põletav igatsus, ilmselt mitte ainult minul vaid kõigil. See toob loo kuidagi nii puhtana ja ehedana esile. Kuigi raamat on põimitud läbi huvitavate dialoogide, õuduse, seikluste ja muuga ütleks ma puhtalt sellekohta armastusromaan. Mis temast teeb ilmselt just noorte (loe ka minuvanust nooreks, ei ole veel känd) seas läbi lööva raamatu ja mis teda klassikalisest armastusromaanist eristab on see, et ta on kirjutatud aastal 2005 sümbolid on seal raamatus samad nagu meil... Autod, riided, lõhnad, väärtused kõik... kõik see toob selle teose nii lähedale, et paneb arvama, et see kõik, mingis teises imelikus võtmes võiks ka minuga juhtuda... Lummav sellesmõttes.

paksus:455 lk
Alustan nüüd uut rubriiki, kui loen tõlgitud raamatuid hakkan välja kirjutama "huvitavaid" eestikeelseid sõnu:
Sedapuhku siis... lentsisin, östrogeenilaks, tüüakas, nuhutama, naalduma, toolikorju, oonüks, magamatuseudu. Tõlkija on korralikult etelnud ja Johannes Aavikut mängind, peaks ka ise need sõnad tavakasutusse võtma :D

Raamatut lugedes haaras mind mõnikord tunne, et tahan tsitaadi välja kirjutada.. Seda ma ka tegin. Kirjutan need siia ka, sellises järjestuses nagu nad esinesid raamatus. Osad läksid kindlasti põnevusehoos ka kaduma... ent midagi siiski

“Sinuga rääkides ütlen ma alati liiga palju – see on üks minu probleemidest.”

“Masendav” kaebles ta
“Ei,” vaidlesin ma kiiresti vastu:” Ma ei suuda ette kujutada, miks see peaks masendav olema – lihtsalt sellepärast, et keegi keeldub sulle oma mõtteid avaldamast, smal ajal kui ta ise teeb koguaeg aeg salapäraseid vihjeid, mis sunnivad teisi inimesi öö läbi mõtlema, nende tähendust deśifreerima... ei, kuidas see saakski masendav olla?”

“Mulle ei meeldi topeltstandardid!”

Olin saanud nii vähe vastuseid võrreldes uute esilekerkinud küsimuste hulgaga.

Noh, olgu sul ka lõbus Püüdsin kõlada entusiastlikult, aga vaevalt mul õnnestus teda petta. Ta huulil mängles naeratusvine.

Mõtlesin kui ebaühtlase kiirusega näis aeg mööduvat, tuisates vahel metsiku kiirusega, et vaid üksikud pildid selgemini meelde jäid. Ja siis oli hetki, kui iga sekund muutus oluliseks ja sööbis mällu. Teadsin täpselt, millest selline erinevus tulenes, ja see häiris mind.

Mulle meeldib kui keegi saabastes ja kogu üleriietes magama jääb... see on märk sellest, et tal tõesti on millelegi muule mõelda kui lihtsalt sel hetkel olemisele ja see on hea märk. minu oma märkus :D

“Kas ma sind ka lumman?”
“pidevalt!” tunnistasin ma.

“Sulle ei lähe korda, et ma võin olla koletis?”
“Ei!”

Sinu elu üle valvates võitlen ma päris kindlasti saatusega!

true love definition comes from this passage: Kolmeas asjas võisin ma täiesti kindel olla. Esiteks, ta oli vampiir. Teiseks, osa temast – ja mul polnud aimugi, kui võimas see osa olla võib – janunes mu vere järele. Ja kolmandaks, olin tingimusteta ja pöördumatult temasse armunud.

“Ma ju olen alati sulle õelnud, mida ma mõtlen..”
“Sa jätad üht-teist välja,”süüdistas ta.
“Mitte kuigi palju.”
“Piisvalt, et mind hulluks ajada.”

Vahel on mul tunne, et tahad hüvasti jätta, kuigi ütled midagi muud!

Naljakas. Isal polnud nähtavasti kerge; elada hirmus, et su tütar kohtab mõnd poissi, kes talle meeldib, ja samas pidevalt muretseda, et äkki ei kohtagi.

Küsimused järgnesid üksteisele nii kiiresti, et mul oli tunne, nagu sooritaksin parajasti neid psühhiatrilisi teste, kus tuleb vastata esimese sõnaga, mis parajast pähe tuleb.

Tema oli vihasena palju muljetavaldavam kui mina.

Inimesed on väga ettearvatavad. Aga sina... sa ei tee kunagi seda, mida ma ootan. Sa oskad mind alati üllatada. Ma pole iialgi kohanud kedagi sinusarnast. Sa meeldid mulle!

“Ma olen siin – mis laias laastus tähendab, et ma pigem suren, kui hoian sinust eemale.”

Nagu kõhkleks mees, kes hakkab suudlema naist, jälgides tema reaktsiooni ja aimates, kuidas naine vastab. Mees kõhkleb ehk selleks, et seda hetke pikendada, võib-olla on see ootus paremgi kui suudlus.

Tema vaikne hääl lõikas mu mõttelõnga katki.

Teadsin, et see on sissejuhatus kõigile neile hvüastijättudele, ms mul tuleb järgneva tuni jooksul üle elada, ja see mõta pani pisarad voolama.

Muuseas... Selle raamatu järg "Noorkuu"... sai just mingi nädal-paar tagasi eesti keelde tõlgitud, et egas midagi muud kui selle järgi poodi ja järgmise raamatukokkuvõtteni.

Veel: Twilighti soundtrack on päris bänger-killer-määd.
See napsas esimesel müüginädalal Billboardi edetabelis esimese koha. Sellega löödi kuue aasta tagune rekord, kui filmi heliriba jõuab edetabelisse enne filmi linastumist.
Mulle meeldivad sealt nt:
Muse - Supermassive Black Hole
Paramore - Decode
Linkin Park - Leave Out All the Rest
Blue Foundation - Eyes On Fire
Iron & Wine - Flightless Bird, American Mouth
Carter Burwell - Bella's lullaby

LOVE! That's what it is all about isn't it?!

11 December 2008

Twilight


Filmi aga lühike sisu kokkuvõtte ei pane sellest ilmselt mitte midagi arvama. Film ise aga peaks, tasub vaadata. Selles filmis on kirg ja see film on tehtud huvitavalt nagu vanad osad USA filmid (ma täpselt ei tea milliseid ma mõtlen), mis tundusid ehedad ja sellised, et tahad teada mis edasi saab. See armastuslugu tundub nii mõnus ja puhas... Tahaks endalegi sellist vaata. See et siin mingi vampiiri teema on sees ei tee asja üldse cheesyks ega igavaks vaid annad suure annuse põnevust juurde. Teate mul palju mõtteid selle kohta aga noh vaadake ise siis paneme pead kokku ja arutame... Seksikas

Trump

Vigade tegemine võib olla hea? Vahel võib trumbi vastasele mängimine tuua lõppkokkuvõttes kasu?
Mulle tõsiselt meeldib olla uues positsioonis. Teada, et sina ei otsusta ja nii on hea. Olles toonud oma kaardid päevavalgele, mis tavaliselt annab eelise vastasele, näha et selles on midagi head. Selleasemel, et mind lihtsalt tugevaks pidades saada valesti aru ja arvata, et olen ülbe... Paistab läbi, et ma vaid näiliselt püüan olle tugev ja see on vaid katteks, et varjata tõelist end.
Ma tahan tõsiselt näha, et kas selles mis ma olen tõesti ei piisa? Kauaks üks inimene paneb vastu... Kas ta ongi selline... Tegu on labürindiga milles õigesti orienteerumisel ootab ees kuldne autasu või on tegu labürindiga kus puudubki õige tee... Ja siis see sõna EI, milletaga on tihti tahe õelda jaa...
Mulle nii meeldib, rsk! :p