Siil

dok. kaadrid

Eile õhtul sättisin end infrapunasaunas raamatut lugema kui kuulsin, et miski/keski krabistab. Olukorda uurima asudes selgus, et mingi valemiga, kes teab kuidas, on end mu maja lattu siil ära eksitanud. Ta polnud väga hirmul vaid vaikselt nahistas seal oma nurgas ringi, ei ajanud end isegi turri. Veidi vaatasime teda ja siis tegin ukse lahti lootes, et ehk läheb välja. Imestus oli suur kui üks 5 minsa hiljem nägin kuidas ta saunaukse poole sibas. Siis ajasin ta nurka uuesti ja tekitasin talle ainsa võimaluse uksest välja minna. Selle peale üks 5 järjekordset minutit ta oli nurgas, kuni kogus julgust ja hiilis välja. Pärast kui olin saunaprotseduuridega ühele poole saanud nägin, et ta oli välja ära läinud ja õuest leidsin ta kohe üles. Nägin kuidas ta ronis mööda mõõdukalt suurt värvitopsi üles ja kukkus sinna sisse. Oh õnnetust, see oli aga vett täis sadanud. Vaene loom oleks ära uppunud, aga ma keerasin selle topsi kummuli nii et tal oli nina aint veepeal ja sibas kui meeletu agoonias. Siis töin ma talle piima ja õuna-mandli kooki. Kui mõne aja pärast vaatama tulin kas ta ka midagi tarbib sai ta päris kurjaks ja sisises kui toidulaua äärde vaatama tikkusin. Ise jooksis aga penoplasti alla peitu. Igatahes väga muhe vahepala... :D Täna panen talle jälle manti, ei tea kas tuleb tagasi.