Uphill all the way baby

Üleeile õhtul tuli hirm südamesse!

Nimelt olin sunnitud tõdema, et viimasel ajal on kõik läinud väga hästi... Mu elu tundub praegu väga hea... edu edu järel... Üleeile hakkasin mõtlema, et homme tuleb ju päris hirmus päev ning olin kindel, et kuna mul on tunne, et olen oma õnne staadiumis jõudnud mäe tippu siis peab järgnema langus. Tavaliselt see nii kipub olema.
Eile oli nimelt Välgul väga otsustav play-off mäng tugeva vastasega ning topelt ärevaks tegi see, et ma ei saanud ise kohale minna kuna pidin modelli mängima hoois teises kohas.

Täna olen ma aga selles seisus kui tagasi mõelda, et tegu polnudki mäe tipuga, sest et tõus jätkub. Kõik läheb veel paremaks. Nimelt: Välk võitis minuta ilusti ja pingevabalt väga tugeva vastase 85:65 ja pääsesime Tallinna Meistriliiga veerandfinaali. Seega eelmise aasta tulemus on korratud, nüüd peame seda ületama. Vastaseks on pühapäeval kell 17:30 Siili Pallimängude Majas "Kalev/Maxit" ehk arvestatav vastane, kuid ei tohiks olla tugevam vastasest keda suutsime äsja alistada. Täiega tore oleks näha toetavaid nägusid, seega palun palun tulge vaatama. Teine hea asi oli see, et see "Scorpion bay" promoüritus läks igati korda. Klounaadist (seda ju Mihkel modellina on) näeb pilte siit. Kui enne ürituse algust oli närv pisut sees, sest kohal oli päris palju tuntud inimesi ja muid tähtsaid ninasid, siis moeshow alates tekkis mingi rahu ja võiks õelda, et isegi natuke läksin zone´i sisse. :D Päris huvitav kogemus iseenesest.

Ühesõnaga, täiega The Verve- Bitter sweet symphony meeleolus ülesmäge edasi. Kand ja varvas, kand ja varvas! Kõik on nii perfi...