Nr. 1 rahvusvaheline bestseller ja vägevate ajakirjandusväljaannete, kriitikute kiitvad kommentaarid. Uhke baas, millelt hakata raamatut lugema. Loomulikult kõrgendatud ootustega. Raamat ise ei valmistanud minu rõõmuks pettumust, kuigi pisut imelik oli lugeda 550 leheküljelist autobiograafiat, oleks ehk võinud sada lehekülge õhem olla. Raamat põhineb tema enda "mustadel päevaraamatutel." Täiesti uskumatult detailne, paljastav ning endast mitte lahti lasta tahtev raamat. Eelnevalt nii palju kui Rickyst kuulnud olen, on ta tundunud värvikirev mees, aga et nii suure koloriidiga tegelane, ei oleks uskunudki. Usun, et ta võiks vabalt kaasa räppida Chalice`i sõnu:"maakera ongi mu padrun," tundmata valehäbi lausumaks nii suuri sõnu.
Ma ei oskagi nagu rääkida tema suurtest rahalistest võitudest, kuigi need on hämmastavad. Oma esimese firma Virgin Musicu, millest kõik sai alguse, müüs ta olude sunnil maha Miljardi naelsterlingiga. Sellist summat annab alahinnata ning see kostab nii mõndagi tema äriliste saavutuste kohalt. Aga tema eraelus saavutatu on see, mis hämmastab. Mõned näited ehk: Ta maandus õhupalliga üle atlandi lennates öösel ihuüksi keset atlandi ookeanit ja oli sunnitud ootama päästjaid. Talle pakuti uudse lennumasina panti, ta testis seda, lendas sellega, ning hädavaevu jäi ellu. Pärast teda lendas lennukiga ka selle lennumasina väljatöötaja ning suri koheselt. Kord tormisel merel Neitsi saarte lähedal puhates arvas ta oma naisega, et kaluripaat milles nad olid ei ela tekkinud tormi üle, ujusid tormi kiuste 2 miili rannale. See kaluripaat uppus ja kõik seal olnud 5 inimest (kellega nad enne koos olid) uppusid. Kord sõitis ta taksoga, imelikul kombel palus taksojuht teda oma kodust läbi, et teda oma emale tutvustada ja andis oma lindi kuulamiseks. Selle asemel, et keelduda kuna ta oli koosolekule hilinemas, ta nõustus. Hiljem kuulas ta seda kassetti ning seal kõlas "in the air tonight." Tänapäeval tunneme me, Virgini leival olevat taksojuhti kõik. See oli Phil Collins. Neid lugusid siit ramatust väljakistuna võikski jääda jutustama, kuid sellel pole mõtet, kel tekkis huvi, lugege. Mina kindlasti soovitan, 8/10st oleks mu hinnang. Hinnet toob alla minu jaoks liigne paksus, mis muutis psühholoogiliselt raamatu keskosa lugemise pisut raskeks.
Nagu kombeks viimasel ajal saanud, on ka seekord autori autogramm raamatu esilehel. Sedapuhku pühendatud mu vennale, kes raamatu Amazonist tellinud.
No comments:
Post a Comment