Minevik? Loodan, et see lasi mind üleeile vabaks. Kuidas, küsiks ilmselt mõned, kes mu probleemidele kaasa on elanud... Kummastav, aga see on vist asjade iseeneslik kulg mis on mind ahelatest vabastanud. Praeguseks hetkeks tunnen juba, et ilma ongi parem. Uusi häid inimesi on minu ümber kogunenud piisavalt palju, elu läheb ülesmäge.
Aga murdeline moment oli nii naljakas kui see ka poleks õues jooksurajal. Läksin oma uut nikepluss süsteemi testima ja sattusin sellest nii vaimustusse, et jooksin terve tee naeratades. Naljakas, kuid nii see oli.
Samas väljas miinus 2 kraadiga joostes meenus, kui palju aasta tagasi Tartus jalutasin väljas, nüüd jääb värskest õhust tuntavalt puudu. Joostes tundsin kuidas õues on külm aga minul jooksuvarustuses on täpselt paras. Üks hetk klaasistus justkui kirmetis talvisele majaaknale minu jaoks: vaatasin oma hingeõhust tekkinud auru, kuulasin pleierist muusikat, mis oma puhtuse ja kõlaga pani mind tundma, et kandun oma kehast eemale ja oman oma elu üle taas täielikku kontrolli. See on tunne mida ma pole viimased paar kuud tundnud. Ei peagi mainima milline enesekindluse tõus ja usk helgesse tulevikku sellega kaasneb. Super, mis muud... :)
Paidesse reis oli hea :) Huumorit jagus nii palju. See kuidas atsiga jalutasime pmtselt teatrilavale, autonaljad jne... Marmorvahvel vajab ka äramärkimist.
A teate mis, tegelt ei see ükski inimene õelda kellelegi teisele, et ta on lapsik, või et ta on ebaküps. Selliste asjade vaatamiseks ei ole ju mõõdupuud... Sellel lausel on mõte nende jaoks kelle jaoks on.
No comments:
Post a Comment