Lõpetasin just O.C. esimese hooaja viimane osa. Isegi mina tahtnuks pisarat poetada, nii kurb. Hull sari üldse, paneb kaasa elama. Miskit tas on igal juhul.
Koolist on nii siiber ja tundub, et muud juttu enam kellegi suust ei kuule. Sel aastal on siis tõesti nii, et jõulde eelne aeg on kõigi jaoks ühtmoodi raske keeruline ja tundub nii ajuvabana, et peab mõttetuid pabereid vormistama, töösid kirjutama jne, kuigi samal ajal võiks teha Olulisi asju ja olla inimestega kes tõesti head.
Igatahes täna ma saatsin kõik pikalt, ei läinud Kalevi mängule, ega jõusaali... Teate ju küll vahest seda tunnet, et ma ei viitsi. Ma vihkan reeglina seda sõnapaari, kuid umbes 3 päeva aastas läheb ka minu meeleolu sinna valdkonda.
Aaa, muide congrats mulle kihlveo võidu puhul. :P Ühtlasi soovin edu praegu Saku Suurhallis mängivale Kalevile, loodetavasti nad hävitavad kolmanda euromängu järjest.
No comments:
Post a Comment