Mmmm... no, ma ei oska palju kirjutada, sest iga sõna teeb haiget. Õelda oleks miljon sõna, kuid tegelikult ei muuda asja mitte ükski neist, ka mitte kõige ilusam või sügavam mitte. Ma loodan, et tõeline ja sügav armastus on miski, mis on samuti kuidagi ületatav ja hääbuv. Igatahes need asjad, mida me nüüd, juba eraldi olles läbi oleme elanud ja kuidas üksteisele haiget tinud oleme peavad lõppema...
Fakt on, et me armastame üksteist ikka ja ei saa ilma teineteiseta hakkama, või siis ei saa hakkama nii, et oleme ja ei ole kaa... Nüüd on aeg proovida siis ilma, päriselt ilma. Äkki me ühel päeval kohtume taas kuskil ja Meie kord nii uskumatult hea olnud algus saab uue läike ja Me oleme koos? Jätan sellele imele oma südamesse ruumi...
Igatahes ma tean, et nüüd on nii... :(
Kõike head ja parimat sulle Karit, sest Sa ei vääri midagi muud, kui vaid parimat! (L)(K)
Kord, kui me kevadel olime päris pahasti tülis, siis ma pildistasin oma korteri aknast taevast ja mõtlesin, et kas selline on taevas õhtul mis jääb meie viimaseks? See oli sinu sünnipäeva õhtu.
Kord, kui me kevadel olime päris pahasti tülis, siis ma pildistasin oma korteri aknast taevast ja mõtlesin, et kas selline on taevas õhtul mis jääb meie viimaseks? See oli sinu sünnipäeva õhtu.
28.05.2007
Imelik, aga ma käisin täna ka väljas ja pildistasin ka taevast. Täitsa ilma põhjuseta, nüüd siis tean miks.
Meie tegelikult viimane päev...
21.12.2007
Nüüd ma tean, miks taevas on nii ilus ja miks see just täna oli veel eriliselt kaunis. Seda ilmselt sellepärast, et kui on kõige valusamad, kurvemad, kohutavamad hetked, siis taevas tuleb oma ilu, kõikehõlmavuse ja kättesaamatusega ja leevendab natukenegi seda valu.
No comments:
Post a Comment